fbpx

Elamu fassaad ja kino interjöör Tartus Küütri 1, 19.-20. saj

Mälestis omab kultuuriajaloolist ja arhitektuurset väärtust, olles 20. sajandi alguse kino iseloomulik näide ning ühe rikkalikuma sisedekooriga kinohoone Eestis.
Hoone Ülikooli tänava poolne fassaad on säilitanud hilisklassitsistliku ilme. Küütri tänava fassaadi muudeti 1908. astal (arhitekt R. Pohlmann). Kino fassaad tõuseb tänavahoonestusest esile rustikaliseenide, kaarniššide ja laia kolmnurkviiluga. 20. sajandi alguse kinod olid tagasihoidliku sisekujundusega. J. Otter oli esimene, kes avalike ruumide kujundamisel ka kaunistamisel kasutas kunstniku abi. Sissekäik kinno avanes Küütri tänavalt ning see on muutumatuna säilinud tänaseni. Alumise korruse fuajeest viis trepp teisele korrusele. Suur ja massiivne post trepi alguses oli postamendiks jumalanna Athena büstile. Trepi vaheplatvormi poste kaunistasid lõvipead, mis ei ole säilinud. Teise korruse fuajees ja vaatesaalis on säilinud enamik F. Sannamehe poolt loodud dekoorielemente (saalis reljeefid külgseintel, friis, rõdu dekoor ja lavaava kujundus). Nimifiguurid ja reljeefide süžee oli võetud antiikmütoloogiast. 1930. aastate alguses rõivastas kunstnik A. Eller meesfiguurid, kuna uued omanikud pidasid kahel pool kinoekraani olevaid reljeefseid inimfiguure ebasündsaks. Teise korruse fuajeest jätkus trepp kolmandale korrusele ja sealt rõdule, mille taga paiknenud loožid lõhuti 1930. aastatel välja, et pikendada rõdu.
Küütri 1 hoone paikneb keskaegsete Kraamipoodnike ja Küütri tänavate nurgal. Esimesed andmed krundi kohta pärinevad aastast 1685. 1781. aastal sai krundi omanikuks pastor Theodor Oldekop, kes ehitas sellele kahe tiivaga kivimaja ja kivist kõrvalhooned aastal 1783. 1830. aastal kuulus maja I klassi linnamajade hulka. 1854. aastal ostis kinnisvara Emil von Stackelberg, kes alustas ümber- ja juurdeehitamist. Lisandus kolmas korrus, muudatusi tehti fassaadides. Põhihoonega liideti kaks ühekorruselist kõrvalhoonet Küütri tänava ääres, milledele samuti korruseid peale lisati. Hoone Ülikooli tänava poolne klassitsistlik fassaad on tänaseni säilinud ilme omandanud just sellel ehitusperioodil. 1921. aastast oli hoone omanikuks Jaan Otter, kes asutas majja kino Athena, mis valmis 1923. aastal. Esimene arhitektuurne lahendus kinona pärines arhitekt A. Potšekajevilt. 1926. aastal toimus kinos suurem remont, sisekujunduse tegi skulptor F. Sannamees. Athena kino elas üle II maailmasõja. 1941. aastal maja natsionaliseeriti ning 1944. aastal muudeti kino nimi Saluudiks ja hiljem kohvikuosa restoraniks Volga. Viiekümnendatel tehti ümberehitus. Kino suleti aastal 1998.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti