fbpx

Elamu Tartus Rüütli 13/ Munga 5, 1893.a.

19.saj. IV veerandist pärit hoone on iseloomulik näide historitsistlikus stiilis ehitatud nurgalahendusega elu- ja ärihoonetest Tartu peatänaval.
Hoone on eklektilise fassaadidekooriga, mille oluliseks aktsendiks on efektne nurgalahendus. Nurga II korrusel toetub vanikutega dekoreeritud konsoolidele sepispiirdega nurgarõdu. Mansardkatuse nurgas kõrgub sepispiirdega renessanss-stiilis tornikatus. Mansardkorruse joonel jookseb piirdena samuti barokne sepisvõre. Fassaadid on rikkalikult dekoreeritud, nurgasissepääsu markeerib nurgarustika. II korrusel on krohvraamistuses pilastrid. Profileeritud soklisimsi kohal on teemantkvaadritega seinapind, mis lõpeb tugevalt profileeritud aknaaluse simsiga. I - II korrust eraldavad simsid, mille vahel ristkülikukujulised ehispinnad. I korruse akendel on lukukiviga kaarsillused, II korruse akende kohal ehispinnaga kolmnurkviilud. Mansardkorruse alusel karniisijoonel on kasutatud akantuslehelist konsoolide rida, mis mõjuvad hammaslõikelise karniisina.
Hoone paikneb vanalinna keskosa vanimas ehitustsoonis ajaloolisel krundil nr. 90. Sellel krundil paiknes ka ühekorruseline kivimaja koos majandushooviga, mis ehitati peale 1775. a. tulekahju (praegu Munga 7). Kahekorruseline hoonemaht asus nurgakrundil 19. saj. keskpaigast. Alates 19.saj. IV veerandist said Tartu peatänavate nurgakruntidel iseloomulikuks aktsendiks efektse nurgalahendusega renessanss-stiilis tornikesega elu- ja ärihooned. Maja paikneb otsaküljega Rüütli tänaval, põhimaht jääb Munga tänava poolsele küljele, O-nurka jääb metallväravaga sissesõiduava. I korruse vitriinaknad ja nurgauks ei ole säilinud algupärastena, küll aga on säilinud algupärastena aknad, mille tuuleliistu ülaosa kujundatud kapiteelimotiiviga. 1895.a. asuti seda ümber ehitama, mansardkorrus ehitati välja O. Schröderi projekti alusel 1903.aastal. 1923.a. asus majas mitu kauplust. Nurgapealsest uksest pääses koloniaalkauplusesse "Frederkind ja Sihle", samas asus ka Ale Coqi õllekauplus ja Rüütli tänava poolsest küljest pääses H. Raagi raamatukauplusse. 1926. a. laiendati arhitekt A. Matteuse projekti alusel Rüütli tänava poolset keskmist vaateakent. Samal aastal ostis kinnistu A. Tõlk, kelle perekonna käes olid majad 1942. aastani. Peale sõda on hoone I korrusel asunud mitu kauplust ja polikliiniku ruumid.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti