fbpx

Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-19.saj.

Hoone asukohas varem olnud hoonetes tegutses Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana ja Academia Gustaviana Carolina. Pikalt kohtu- ja kinnipidamisasutuse funktsiooni täitnud hoone on tänapäeval kasutusel elamuna. Hoone tunnustena on säilinud 19. sajandi IV veerandile iseloomulike detailide ja ülesehitusega fassaadijoonis, müüritises on 19. sajandil kujunenud kehandi kõrval säilinud ka 17. ja 18. sajandi hoonete osi.
Tegemist on kolmekordse kivihoonega. Hoone sokliosa on markeeritud teist tooni krohviga. Hoone põhiosa fassaadil on läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid, rustikamotiiv, akende vahelisel alal ning nende kohal krohvitud kassetimotiiv. Seinapindu ilmestavad mitme erineva tooniga krohvipinnad. Hoone tagafassaadil on kaasaegsed juurdeehituse ning seinapind on lihtsama kujundusega: kombineeritud punase tellise ning krohvipinnaga. Esifassaadil on aknad esimese kahe korruse ulatuses lihtsad klassitsistliku kujundusega kuuese raamjaotusega. Kolmanda korruse aknad on väiksemad, samuti kuuese raamjaotusega ning ülaosas ümara kujundusega.
Mainitud juba 1582. aastal aadlielamuna, lagunes 17. sajandi alguse sõdades. 1642. aastast ülikooli kasutuses. Pärast tulekahju 1667. aastal varemeis, taastamist alustati 1688. aastal P. v. Esseni kava kohaselt. Põhiosa välisseintest lammutati, kuid säilinud vundamentide tõttu jäid hoone mõõtmed endiseks. Taastamisel taotleti suuremat esinduslikkust. Vanamoelised voluutviilud lammutati ning hoone kaeti mansard- või kelpkatusega. Fassaadil ühtlustati akende rütm. Suurim muudatud interjööris oli avar vestibüül esindusliku trepiga. Õpperuumide paigutus jäi üldjoontes endiseks: mõlemal korrusel kaks auditooriumi (sh. suur loengusaal ülakorrusel), ülal paiknes ka raamatukogu. Ülikool töötas siin aastatel 1690-99. Põhjasõja-aegsete purustuste järel rekonstrueeriti hoone 1766. a. (ehitusmeister G. Melck) kantselei- ja kohturuumidega nn. ökonoomiamajaks, kus oli ka vangla. 19. sajandil täiendati hoonet korduvalt, sajandi lõpus rekonstrueeriti see arhidekt R. Guleke projekti järgi kolmekorruseliseks. Fassaad sai praeguse kujunduse. Hoone avati vanglana 1837. aastal, ning suleti aresti- ning kainestusmajana 1990. aastate algul. Käesoleval ajal on hoone kasutusel elamuna.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti