fbpx

Tartu Jaani kirik, 14. saj

Rikkaliku terrakotaplastika (enam kui 1000 skulptuuri) ja erandliku kõrgseinakompositsioonidega Põhja-Euroopa unikaalne sakraalehitis. (EA)
W-torniga 3-löövilise viie traveega basikaalse pikihoonega liitub piklik ühelööviline polügonaalse lõpmikuga koor, millega N pool külgneb käärkamber. Pikihoone S-küljel paiknes nn. Lübecki kabel. 14..s. on tugipiilaritega pikiseinte ehitamisel on järgitud kodakiriku ruumivormi. Edaspidi mindi üle basiilika süsteemile ja ehitati kõrgseinad, mis toestati külglöövide kohal paiknevate tugiviiludega. 14.s. II p. valminud väliskujunduses domineerib võimas W-torn (ülaosa 18.s.) Talumita W-portaali kroonib ehisviil, mida kaunistab Viimsepäevakohtule viitav 15 figuuriga deesisegrupp. Ehisviilu tipp lõikub W-fassaadi neliksiirudes peadefriisiga, mis jätkab ka külglöövide seintel. Kõrgemal, tornifassaadil on teravkaarsete ja ümarate petikniššide kohal poolfiguuride friis, markeerides nüüdseks madalamaks ehitatud kõrgseina mõõtmeid ja ulualust. Interjööris oli kesklöövi kujundus kõige rikkalikum. Pirnvöödiga ääristatud 4-tahuliste piilarite tüvestel paiknesid baldahhiinide all seisvad ja istuvad figuurid (hävinud). Taimdekoori, vapiliiliate ja lendlohedega kaunistatud talumkapiteelide kohal oli teine, seekord baldahhiinide all istuvate figuuride rida (Maha raiutud). Arkaadide kohal kulgeb peadefriis, sarnane kiriku välisküljel olevaga. Seinatsooni arkaadide ja kolmikjaotusega valgmikakende vahel liigendub niššide rida (igas võlvikus 3), mis moodustab illusoorse trifooriumi, kus niššides baldahhiinide all jälle istuvad figuurid, neist keskmistel kroon ja spekter. Skulptuuridega pseudotrifoorium on gootikas äärmiselt harv motiiv, mille juured ulatuvad Inglismaale. Ka kesklöövi ahasseinte kujunduses on oluline koht skulptuuridel W-küljel torni kõrge kaarava kohal paikneb petikus Majestas Domini; kahel pool kaarava on 6 pühakufiguuri. O-võidukaare kohal oli poolfiguuridegrupp, mis paigaldati sekundaarsetena alles siis, kui oli otsustatud basiilikase ruumivormi kasuks. Külglöövid olid tagasihoidlikumalt kujundatud, kui ka siin täiendasud arhitektuuri väiksemad piilarifiguurid ja plastilise dekooriga võlvikonsoolid. Pikihoone ristroidvõlvide päiskivid kujutasid Kristuse ja evangelistide sümboleid. Ainsana on võlvid rikkumatult säilinud kahe võlvikuga käärkambris, kus päiskivid sümboliseerivad Kristust ja Neitsi Maarjat. Kiriku S-küljel paiknenud Lübecki kabel oli algkujul kahe võlvikuga ehitis, mis oli pikihoonega ühendatud suurejoonelise talumita portaali kaudu. Kirik kannatas Põhjasõjas 1708, mil hävinesid kesklöövi ja koori võlvid ning torni ülaosa. Kiriku taastamisel muudeti kesklööv madalamaks, koori seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. S-küljele lisati mitmed juurdeehitised ja püstitati mitmed kabelid, sealhulgas barokkportaaliga Chr. W. v. Münnichi oma. (EA)
Esmamainitud 1323. 14.s. II pooles valminud väliskujunduses domineerib võimas W-torn (ülaosa uuem, arvat. 18.s.) 1708.a. Põhjasõjas hävinesid kesklöövi ja koori võlvid ja torni ülaosa. 1820-30 rekonstr. interjöörid klassitsistlikus laadis (G.F.W.Geist), kõrvaldati suur osa skulptuure. 1899-1904 restaureeriti eksterjöör - taastati puhasvuukviimistlus ja puhastati välja skulptuurdekoor (W.Bockslaff) Põles 1944. Praegu taastamisel (arh. U.Tiirmaa, ins. H. Uuetalu, kunstiajal. K.Alttoa)(EA)
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti