fbpx

Elamu Tartus Raekoja pl 16/ Kompanii 2, 1804.-1805. a

19. sajandi algul ehitatud elamu on klassitsistliku hoone iseloomulik näide.
Endine elamu paikneb pikal ja kitsal nurgakrundil, ehitisega on liidetud kõrvalhooned, mis paiknevad krundi sisemuses ja Kompanii tänava ääres, moodustades tervikliku U-kujulise hooneploki. Krunti piirab 19. saj. I poolel rajatud kõrge kivimüür ja sepisvärav. Hoovitiivaga liitub 1-korruseline kõrvalhoone, mille algsed avad on enamikus kas kinni müüritud või muudetud garaažiusteks. Hoone esifassaadi keskrisaliiti markeerib II ja III korruse ulatuses neli toskaana poolsammast. Risaliit päädib rippuvate vanikutega stukkdekooris kolmnurkfrontooniga. Seinu liigendavad laiad liseenid ja fassaadi ilmestavad balustrid beletaaži akende all. Katusekarniisi all jookseb hammaslõige ja lai triglüüfifriis. I korrus on täisrustikas, keskrisaliidi II korruse osas paiknevad toskaana sammaste vahel sepisvõrega rõdud ja II korruse akende kohal kolmnurkviilud. Maja Kompanii tänava poolne külg järgib esifassaadi dekoori. I korrusel on suured kaasaegsed vitriinaknad ja klaasuksed. II ja III korruse aknad on algsete akende ligilähedased koopiad.
Raekoja platsi äärde jääv endine aadlielamu. Pärast 1775. aasta tulekahju alustati krundil ehitustöid, mille viis lõpule 1802. aastal krundi omanikuks saanud Tartu ülikooli kuraator C. G. von Baranov. 19. sajandi vältel olid kinnistu omanikeks veel aadlikud major von Krüdener, kuraator dr. F. La Trobe, assessor C. von Mensenkamf. Viimane müüs 1895. aastal kinnistu Suurele Gildile, kuna maja sobis tänu suurtele ruumidele seltskondlike ürituste läbiviimiseks. Gildide likvideerimisega ja nende varade korraldamise seadusega omandas krundi 1932. aastal sihtasutus Tartu Kutseesinduste Kodu. Nõukogude perioodil tegutses hoones kultuurimaja ja tänapäeval asuvad maja esimesel korrusel äripinnad. Elamu ehitati 1797-1804, hoone autoriks peetakse Tartu ülikooli arhitekti J. W. Krauset. Arvatavasti kasutati ehitamisel ühte Tartu ülikooli peahoone fassaadikavanditest. 1908. aastal muudeti F. Kangro projekti järgi maja Raekoja platsile avanevat fassaadi, likvideeriti soklikorruse osas keskrisaliidi väljaaste. 1910. aastal koostas arhitekt A. Eichhorn tiibehitise rekonstrueerimiseks ümber- ja juurdeehitusprojekti, selle tulemusena pikendati maja külgtiiba ja muudeti siseruumide asetust. Algselt paiknesid alumisel võlvitud korrusel kaupluseruumid ja teise korruse keskel oli saal koos kahe esindustoaga. 1937. aastal ehitati siseruumid A. Matteuse projekti järgi ümber: rajati paekivitrepp, vaheseinad ehitati ümber, põrand kaeti tammeparketiga, ehitati orkestrirõdu. Esimesele ja teisele korrusele kavandati kauplused ja kinnine restoran, kolmas korrus seati asjaajamisruumideks ja restoranipidaja korteriks. Hoone restaureeriti 2005. aastal.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti