fbpx

Elamu Tartus Raekoja pl 14, 18.-20. saj

19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul praeguse kuju saanud elamu on neorenessanss stiilis hoone iseloomulik näide.
Hoone I korruse osas on suured vitriinaknad, sissepääs hoonesse ja ümara postiga toestatud eeskoda ning hoovile pääs. II korrusel paikneb kaarakende rida ning profileeritud akendealune vööndsimss. II ja III korrust eraldavad II korruse rõhtsad karniisid ja III korruse ümarkaarsete akende all jooksev lai profileeritud vööndsimss. III korruse akende vahed on markeeritud laiade liseenidega ja akende kohal paiknevad segmentkaarsed karniisid. Räästakatusekarniisil jookseb hammaslõige. Aknad on ligilähedased algsete akende koopiad. Hoovikülg on tavapäraselt lihtsa kujundusega.
Pärast 1775. aasta tulekahju taastatud hoone ehitati lihtsa fassaadilahendusega 2-korruselise elamuna, mille esimesel korrusel oli kaarsillusega sissesõiduvärav ning teine kaarsillusega uks viis kahe väikese aknaga eeskotta ning eraldi avanes väljakule samuti kaarsillusega poeuks. Kui 1848. aastal omandas kinnistu arhivaar W. Thraemer, siis ehitati endised ait, tall, vankrikuur ning nende kohal asuv pööning ümber elamuks, tehti 3 uut keldriruumi, käimla ja köök. Hoovipoolsel küljel paiknes juba tiibehitis. 1876. aastal omandas kinnistu kaupmees N. Goruškin, kelle omanduses ehitati maja 3-korruseliseks. Esimesel korrusel säilisid ümarkaarsed akna- ja ukseavad, teise korruse aknaavad muudeti segmentkaarseteks ja kolmanda korruse uued aknaavad ehitati ümarkaarsed. 1897. aastal läks kinnistu Laenu-Hoiu Ühisusele. Suures osas tänapäevase ilme sai esifassaad 1907. aastal G. Hellati projektiga, millega muudeti esimese korruse avasid: peauks nihutati hoone sügavusse, kandekonstruktsioonina lisati fassaadi keskele sammas, senised kaaravad muudeti suurteks nelinurkseteks vitriinakendeks. Lõplikult tänapäevase ilme sai esifassaad 1922. aastal insener Ljublinski projekti põhjal. Nõukogude perioodil asusid majas juuksur, komisjonikauplus ja RPI Kommunaalprojekti ruumid. Nõukogude perioodil ehitati kõrgemaks hooviehitist ja muudeti selle aknaid, hooviehitistel on säilinud kaaravade jäljed, mis kinnitavad nende hoonete algset funktsiooni tallide, aitade ja vankrikuurina. Kõrvalhoones asusid korterid.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti