fbpx

Tartu Toomkirik, 13.-15. saj

Toomkiriku säilinud kahetornilise kehandi varemed on Eestis väheesinev keskaegse tellisgootika näide. 19. sajandi algul rekonstrueeritud-restaureeritud kooriosas liituvad keskaegse kehandiga 19. sajandile iseloomulikud konstruktsioonielemendid ja detailid.
Varemeis Tartu toomkirik on üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid. Basilikaalse pikihoone kolme löövi on katnud ristroidvõlvid, mida toetasid kaheksatahulised nurgaturpadega piilarid. Intejööris liigendavad seinapindu kimpturbad ja simsid, trifooriumitsoon on markeeritud niššidega. Säilinud on üksikuid eendtugede varagooti taimdekooriga raidkapiteele ehituse varaseimast järgust. Põhja- ja lõunaküljel on algselt välisseinu toetanud massiivsete kontraforsside vahele olnud rajatud kabelilöövid. Kesklöövi kõrgseinu on külglöövide kohal toestanud tugiviilud. Massiivne kahe torniga läänepartii, mille ülaosa on lammutatud, võib olla omal ajal omanud kaitsefunktsiooni. 19. Sajandi algul on ümbriskäiguga kooriosa ja pikihoone idapoolsete traveede varemetesse ehitatud raamatukogu ja jagatud vahelagede abil kolmeks korruseks, interjööris on sellest perioodist säilinud klassitsistlikku dekoori segatuna neogooti elementidega. Käesoleval ajal on kiriku pikihoone ja tornide varemed konserveeritud ja katustatud.
Toomkirik on Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid, pühitsetud apostlitele Peetrusele ja Paulusele. Kiriku ehitamist alustati 13. saj. II kolmandikul. Pikihoone oli kunstiajaloolase K. Alttoa teateil algselt kavandatud kolmelöövilise kaheksatraveelise basiilikana. Pärast välisseinte osalist valmimist vahetus ilmselt meisterkond ja jätkati kiriku ehitamist kodakirikuna. N-külge lisati kabelilööv ja W-fassaadile teine ümar trepitorn. Seejärel toimus kiriku ehitamises taas pööre ja 14. saj. valmis pikihoone siiski basiilikana. S-küljele rajati kabelilööv. Tõenäoliselt 14. saj. lõpul rajati uus ümbriskäiguga koor. 15. saj. lõpul - 16. saj. algul valmis uus massiivne kaksiktornidega W-külg. 16. saj. lõpust on kirik varemeis. 1760. lammutati tornide ülaosa. 1804-1806. projekteeris J. W. Krause kooriossa ülikooli raamatukogu, 1927-1928 laiendati raamatukogu, 1980. aastetel rekonstrueeriti kooriosa Tartu Ülikooli ajaloomuuseumina (arh. U. Tiirmaa, A. Buldas, kunstiajaloolane K. Alttoa) 2001- 2004 konserveeriti tornid ja põhjalöövi esimene võlvik, 2005 avati tornide vaateplatvormid külastajatele, 2007-2008 põhjaportaali, lõunapoolse kõrgseina ja lõunaseina tugipiitade konserveerimine ning sadevete kanalisatsiooni väljaehitamine. Kiriku ajaloo kohta on koostatud ja ilmunud mitmeid materjale: K. Alttoa koostatud ajalooline õiend O. Printsi artikkel kogumikus Toomemägi, Tln. 1968. K. Alttoa, Toomkiriku pikihoone kujunemisest. Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt 3. Tln. 1980. K. Alttoa, J.W. Krause ja ülikooli raamatukogu, Kunst 1984, nr. 1. K. Alttoa, Tartu toomkiriku läänetornide kaitsefunktsioonist. Arhitektuuripärandi uurimisest Eesti NSV-s, Tln. 1987. K. Alttoa, Eesti tellisgootika uurimisseisust, ETSR Ar. XI, Stockholm, 1992.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti