fbpx

Tartu linnamüüri säilmed 2, 13.-15.saj.

Valdavalt keskajal ehitatud ca 2 m kõrgusena säilinud lubimördiga seotud maakivimüür, mille säilinud osad fikseerivad kesk- ja uusaegse linna piirid.
TÜ botaanikaaias asuv linnamüüri lõik on paksus ca 2 m paks ja ca 2 m kõrge. Suurtest maakividest ehitatud müür on paigutatud puualustele. Kivid on seotud lubimördiga ning nende vahed tihendatud väiksemate tellisetükkidega. Püssirohutorni asukohal künkal asuvad Botaanikaaia eksponaadid.
Keskaegne linnamüür rajati arvatavasti 14. sajandil. Müür oli ca 2 m paks ja ca 2 km pikk. Linnamüür ümbritses Toomemäge, kulges põhjaküljel Laia ja Kroonuaia tänava vahelisel alal nende tänavatega paralleelselt, Emajõe poolsel küljel Vabaduse pst ja Magasini tänava vahelisel alal nendega paralleelselt, lõunaküljel Poe tänava piirkonnas. Tartu linnamüüris oli 27 torni, neist 9-l oli värav. Suuremad väravad olid Karjavärav, Riia värav, Toomevärav, Jakobi värav ja Vene värav. Linnamüüriga ühisesse kaitsesüsteemi kuulus piiskopilinnus ja võib- olla ka Toomkirik ( K. Alttoa 1979 ). Väljastpoolt müüri kaitsesid linna vallikraavid (Vallikraavi t põhjaküljel, K. E. von Baeri t. ja Kroonuaia t). Linnamüür on lõiguti säilinud Vabaduse pst. lääneküljel, Jakobi ja Laia t. ristmiku lähedal, Ülikooli 8 hoovis ja Botaanikaaias. Botaanikaaias asuvad Tartu linnamüüri säilmed kaevati välja 1988-1990 toimunud arheoloogiliste uuringute käigus. 1990. aastatel konserveeris väljakaevatud linnamüüri OÜ Wunibald.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti