fbpx

Tartu linnamüüri säilmed 1, 13.-15. saj

Valdavalt keskajal ehitatud ca 3-4 m kõrgusena säilinud lubimördiga seotud maakivimüür, mille säilinud osad fikseerivad kesk- ja uusaegse linna piirid.
Praegu säilinud müüriosa asub linnamüüri Vene värava ja dominiiklaste kloostrikiriku vahelisel alal. Lubimördi ja tellisetükkidega seotud maakivimüüri pikkus on ca 130 m, paksus 2 m, kõrgus kuni 4 m.
Keskaegne linnamüür rajati arvatavasti 14. sajandil. Müür oli ca 2 m paks ja ca 2 km pikk. Linnamüür ümbritses Toomemäge, kulges põhjaküljel Laia ja Kroonuaia tänava vahelisel alal nende tänavatega paralleelselt, Emajõe poolsel küljel Vabaduse pst ja Magasini tänava vahelisel alal nendega paralleelselt, lõunaküljel Poe tänava piirkonnas. Tartu linnamüüris oli 27 torni, neist 9-l oli värav. Suuremad väravad olid Karjavärav, Riia värav, Toomevärav, Jakobi värav ja Vene värav. Linnamüüriga ühisesse kaitsesüsteemi kuulus piiskopilinnus ja võib- olla ka Toomkirik ( K. Alttoa 1979 ). Väljastpoolt müüri kaitsesid linna vallikraavid (Vallikraavi t põhjaküljel, K. E. von Baeri t. ja Kroonuaia t). Linnamüür on lõiguti säilinud Vabaduse pst. lääneküljel, Jakobi ja Laia t. ristmiku lähedal, Ülikooli 8 hoovis ja Botaanikaaias. Linnamüüri rekonstrueerimist alustati 1997. aastal (OÜ Fiaal). 1999. aastal jätkas töid Muinsuskaitseameti tellimisel OÜ Wunibald Ehitus. Linnamüüri siseküljel asub munakivisillutisega kaetud Müürivahe tänav, mis on kavas taastada.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti