fbpx

Puhja kirikuaed

Ajastu tüüpiline, jälgitavate piiridega kirikuaed, kus on säilinud ajaloolised matused, 18-19. saj pärinevad hauatähised, piirdemüür ja väravaehitis.,Ajastu tüüpiline, jälgitavate piiridega kirikuaed, kus on säilinud ajaloolised matused, 18-19. saj pärinevad hauatähised, piirdemüür ja väravaehitis.,Ajastu tüüpiline, jälgitavate piiridega kirikuaed, kus on säilinud ajaloolised matused, 18-19. saj pärinevad hauatähised, piirdemüür ja väravaehitis.
Tegemist on tüüpilise madalhaljastusega kaetud kirikuaiaga. Kirikuaias asub ka neli 18. sajandi graniitristi.,Tegemist on tüüpilise madalhaljastusega kaetud kirikuaiaga. Kirikuaias asub ka neli 18. sajandi graniitristi.,Tegemist on tüüpilise madalhaljastusega kaetud kirikuaiaga. Kirikuaias asub ka neli 18. sajandi graniitristi.
Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).,Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).,Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti