fbpx

Maja, kus aastail 1867-1876 elas Karl Ernst von Baer

Veski tn 4 maja oli tuntud loodusteadlase, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baeri (1792-1876) elukoht aastatel 1867-1876. Teadlase elamu on algsena säilinud hoonekehandi ning hästi säilinud eksterjööri ja interjööri detailidega arhitektuurselt silmapaistev ja ühtlasi erandlik (trempelkorrus) hilisklassitsistlik puithoone.
Ühekordsel, tempelkorrusega ristkülikukujulise põhiplaaniga klassitsistlik puitelamul on viilkatus, mis on kaetud keraamiliste kividega. Profileeritud korstnapitsid on krohvitud ja valgeks lubjatud. Pööningut valgustavad väiksed kaarjad uukaknad. Tänavapoolsel küljel on kolmnurkviiluga keskrisaliit, Kassitoome poolsel küljel toskaana sammastele toetuv väljaehitis, millel paikneb rõdu. Nii esifassaadi risaliidi kui Kassitoome poolse viilu alune on kaunistatud hammaslõikelise karniisiga. Hoone nurkades on laiad tahveldisega nurgaliseenid, räästa all jookseb profileeritud karniis. Hoone kuueruudulised aknad on restaureeritud, samuti kahetiivaline valgmikuga tahveluks. Akende kohal on karniisid, akende all tahveldised. Poolkorrust valgustavad väikesteks ruutudeks jaotatud madalad ristkülikukujulised aknad. Krunt on piiratud kivisoklil kõrge puitaiaga.
Veski 4 hoone asub kunagisel Tartu ülikooli põlisrendi krundil, mille esimeseks valdajaks oli Hausmann. Krunt müüdi edasi Peter Semjonov Abakanovile, kes 1856. aastal taotles ülikooli direktooriumilt luba ehitada krundile väike puumaja. Krundile lubati ehitada aia- ja vahimajake, mida krundi kasutaja ei tohi välja üürida. Krunt oli sellel ajal üks suuremaid ülikooli krunte, kuna oli alles jagamata. Esimesed valdajad kasutasid krunti aiamaana. 1859. aastal müüs Abakanov krundi proua Caroline von Freymannile (sünd. Stackelberg). Sama aasta lõpul sai proua von Freymann ülikoolilt loa ehitada krundile puust elamu. Ülikool loovutas krundi ühtlasi linna jurisdiktsiooni alla. Praegune Veski 4 hoone on proua von Freymanni poolt 1860-1861 ehitatud elamu. Hoone originaalprojekti säilinud ei ole, samuti puuduvad andmed projekti autori kohta, oletatavaks projekti autoriks võib pidada Karl Rathhausi. 1864. aastal üüris Proua Freymann osa oma elamust (ärklikorruse) välja professor Schwabele, kes tuli ülikooli professoriks Saksamaalt. Peale Schwabede väljakolimist 1867. aastal üüris proua Freymann hoone peakorruse välja akadeemik professor Karl Ernst von Baerile. Baer asus elama seitsmetoalisel alumisel korrusel, majaomaniku valduses olid ärklitoad. Kojamehe perekond elas kahetoalises keldrikorteris. K. E. von Baer elas kõnealuses majas kuni oma surmani 28.11.1876. Pärast Caroline von Freymann’i surma 1886. aastal läks kinnistu koos sellel oleva majaga pärandusena tema järglastele Anna ja Olga von Freymannile ja Caroline surnud poja Georgi kuuele lapsele. 1897. aasta lõpul müüdi maja Nadešda Andrussovale, kes omakorda müüs hoone 1909. aastal Oskar von Seidlitzile. Oskar von Seidlitz suri 1916. aastal Irkutskis, krundi koos majaga pärandas ta oma pojale Ernst von Seidlitzile. 1932. aastal müüs Ernst von Seidlitz kinnisvara Liivimaa Põllumajanduse ja Tööstuse Edendamise Seltsile. Pärast Teist maailmasõda kuulus hoone Tartu Elamute Valitsuse majavalitsusele nr. 15. 1965. aastast kuni 1970. aastate alguseni kasutas hoonet meditsiiniline keskkool. 1973. aastal anti hoone Tartu ülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituudile.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti