fbpx

Tartu Vana-Juudi kalmistu

Erandlik näide 18. sajandi II poolel rajatud kalmistu alast, kus on säilinud algupärasena üks heebreakeelse tekstiga kivist hauatähis.
Kalmistule ei ole viimase poole sajandi jooksul maetud ning säilinud on üks heebreakeelse tekstiga kivi. Kalmistu on suures osas rohtunud.
Juudi kogudustele Eestis panid aluse Nikolai sõdurid, (kantonistid). Nad teenisid siin pärast seda, kui keiser oli andnud käsu värvata sõjaväeteenistusse ka juute. Kui Nikolai sõdureid oli Tartus juba niivõrd palju, et tekkis 10 perekonda, siis osteti Vana Testament. Usutalitusteks koguneti ühe liikme korterisse. Too liige täitis ka seidreti ülesandeid, olles lastele eespalvetaja ja algõpetuse andja. 1859. aastal rajati Raadi kalmistu kaguküljele kalmistu. Esimene juut, kes siia maeti, oli Kaunase kubermangust tulnud ja Tartu ümbruses tegutsenud külakaupmees Dov Ber br David Hakohen Wainrok. Nõnda siis pandi tol ajal alus Tartu kogudusele. Tegevus laienes alles pärast Aleksander II 1865. a. lubakirja. Juba varsti elas Tartus 30 juudi käsitööliste ja 10 Nikolai sõdurite peret. 1866 arvati juudi perekondi siin olevat 60. Aastal 1859 rajatud ja 1870 laiendatud kalmistul Tartu linnas polnud 1895. aastaks enam matmisruumi. Koguduse esindajad rabi Meier Kropman ja Elieser Ferkin kirjutasid linnavalitsusele uue kirja. Matmise otstarbeks saadi tasuta maad vene vanausuliste kalmistu kõrval. (Kopl Jokton „Juutide ajaloost Eestis“ Tartu 1992) 1970. aastatel oli arhitekt U. Tiirmaa teatel kalmistul alles veel kaks hauakivi. Praeguseks on säilinud üks hallist graniidist ümara ülaosaga hauakivi. Kalmistut matmiseks enam ei kasutata. Vana Juudi kalmistu lähistel asus ka islamiusuliste kalmistu, kuid selle täpne asukoht ei ole teada.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti