fbpx

Tartu Uspenski kalmistu

Iseloomulik näide 18. sajandi IV veerandil rajatud regulaarse planeeringu ja kõrghaljastusega kalmistust, kus on säilinud algupäraste rajatistena historitsistlikus stiilis kabel ja peavärav ning idamaises stiilis kabel-kellatorn. Järjepidevalt hooldatud kalmistu sisaldab paljude kultuuritegelaste haudu ning peegeldab suurepäraselt hauakujunduse erinevaid etappe ja kohalikku kalmistukultuuri, andes ülevaate nii metalli- kui kivitöö meistrite töödest hauatähiste valmistamisel. Alates 18. sajandist pärinevad hauad ja hauatähised omavad kultuuriajaloolist, kunstilist ja miljöölist väärtust.
Historitsistlikus stiilis on ehitatud punastest tellistest peavärav ja krohvitud seintega kabel, värav ja kabel paiknevad ühel teljel. Idamaises stiilis kabel -kellatorn jääb peaväravast mõned meetrid eemale lääne suunas. Pronksist Kristuse kuju kabel – kellatorni kõrval oleval haual valati 1930. aastatel G&H Lellepi vabrikus (autor Aleksander Kirschbaum). Kalmistu välisküljed on piiratud betoonpostide külge kinnitatud puitlippaiaga, idamaises stiilis kabel-kellatorni ees on säilinud osa algupärasest sepistatud metallaiast. Tartu Uspenski kalmistul paiknevad järgmised ajaloo- ja arhitektuurimälestised: 1. Ludvig Puusepa (1875-1942) haud (reg nr 4353) 2. Tartu Uspenski kalmistu kabel-kellatorn, 1899.a. (reg nr 7087) Kalmistul on mitmete kultuurilooliselt Eestile oluliste isikute hauad. Regulaarse teestikuga rajatud kalmistu kõrghaljastuses domineerivad põlispuudest valdavalt lehtpuud, vähemal määral leidub okaspuid.
Katariina II ukaasiga keelati kirikutesse ja -aedadesse matmine ära, kalmistud tuli rajada keskustest eemale. 1773. aastal rajati Raadile Jaani kiriku saksa- ja eesti koguduste kalmistu ning ka vene kiriku kalmistu.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti