fbpx

Vene gümnaasiumi hoone

Uspenski kiriku algatusel ehitatud venekeelset õpet andnud koolimaja on venekeelse kooli ajaloo jäädvustus ning iseloomulik näide klassitsistlikke stiilielementidega kujundatud koolihoonest.
Vene gümnaasiumi hoone projekteeriti algusest peale koolimajana. Hoone põhiplaan moodustab ebakorrapärase ristküliku. Maja peafassaad koos risaliidi ja seda lõpetava kolmnurkviiluga ning peasissepääs on pööratud kitsa kirikukrundi poolse vahekäigu suunas, mis eraldab koolimaja Uspenski koguduse krundist. Gümnaasiumihoone fassaadikujunduses on kasutatud historitsismiga segatud hilisklassitsismist pärinevaid detaile. Peafassaadi kujundus on klassitsistlikus stiilis: eenduv keskrisaliit, mille lõpetab kolmnurkviil ning selle külgedel proportsionaalsed hooneosad. Risaliidi külgedel paiknevad lamedad, kapiteeliosaga pilastrid. Hoone nurkadel asuvad kaksikpilastrid ning samasugused pilastrid asuvad kõikide akende vahel, ulatudes läbi kahe korruse. Horisontaalse liigenduse annavad risaliidile ja fassaadile profileeritud soklisimss, I korruse ja II korruse akende alune simss ning hammasfriisiga karniis. 1930. aastatel kolmanda korruse lisamisega säilitati varasema hoone karniis ja eenduv risaliidiosa, mille kolmnurkviil viidi üle III korruse kohale. III korrusele projekteeriti samuti akende vahelised pilastrid ja nurga kaksikpilastrid. Katuse all kulgeb lihtne profileeritud karniis.
Uspenski kiriku ulatuslikul maa-alal olid varasematel sajanditel asunud dominiiklaste klooster ja Maarja-Magdaleena kirik, mis hävisid pildirüüste käigus 16. sajandil. Krundil seisid varemed, kuni 1753. aastal ehitati sinna puust Uspenski kirik. Pärast selle põlemist 1775. aastal, ehitati 1783. aastal kivikirik. Koolihoone ehitati Uspenski apostliku õigeusu koguduse juurde asutatud Püha Isidori Vennaskonna 1913. aastal avatud kaheklassilise kooli tarvis. Selles koolis pidid emakeelset haridust saama Tartu venekeelsete kodanike lapsed. Kooli ehitamist alustati 1915. aastal. Hoone projekteerijaks peetakse tollast linnaarhitekti Arved Eichhorni. Maja õnnistati sisse 21. augustil 1916. Keldrikorrusega maja esimesel korrusel olid kooliruumid ja ülemisel korrusel õpetajate korterid. Eesti Vabariigi päevil, 1918. aastal, hakkas hoones tegutsema Vene Gümnaasium. Selleks ajaks 4-klassiliseks kasvanud vene algkool kolis Fortuuna 20 hoonesse. 1931. aastal koostas Arnold Matteus hoonele kolmanda korruse pealeehitamise projekti. Projekt viidi ellu osaliselt. Pärast II maailmasõda asus majas Tartu Tööstuskool. 1964. aastal kolis majja Tartu Pimedate Laste Internaatkool. 1969. aastast alates on hoone kasutuses pimedate laste õpilaskoduna.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti