fbpx

Aleksander Lätte (1860-1948) haud

Tuntud rahvusliku muusikakultuuri arendaja, helilooja, orkestri- ja kooridirigendi, muusikaõpetaja ja -kriitiku haud.
Hauaplats on ümbritsetud metallist piirdeaiaga, millel on kahepoolne värav. Piirde metallvarbade tippe kaunistavad malmist ristlillikud. Hauatähis on lihvitud kivist, selle ülemine serv on kumer. Kivil on järgmine tekst: EESTI NSV RAHVAKUNSTNIK/ HELILOOJA/ ALEKSANDER LÄTE/ 12. JAAN. 1860 – 8. SEPT. 1948
A. Läte (1860 – 1948) on töötanud Puhja ja Nõo kihelkonnakoolides õpetajana, olnud organist ja köster. Ta on organiseerinud orkestreid, mees- ja segakoore, teinud koostööd R. Tobiasega ning tegelenud ka muusikateoreetiliste probleemidega. Tema asutatud sümfooniaorkester kutsuti kokku Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde. Kriitikuna töötas Aleksander Läte 20. sajandi alguses ajalehe "Postimees" juures. Oma retsensioonidega pani ta aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Läte soololaulud, sümfooniline avamäng ja keelpillikvartett on esimesi teoseid eesti rahvusliku heliloomingu vastavas zanris. A. Läte loomingust on trükitud umbes 150 koorilaulu; 15 soololaulu; kaks kantaati "Rändaja ja tähed" (1902);"Millal?" (1899). Teoreetilistest töödest on A. Lätel ilmunud trükist "Kunstilaulust ja Solfeggio", milles ta käsitles hääleseade ja noodist laulmise probleeme. A. Läte on jätnud oma mitmekülgse tegevusega sügavaid jälgi eesti muusikakultuuri ajalukku. Hea organisaatori, orkestri- ja kooridirigendina, muusikaõpetaja ja -kriitikuna on ta andnud palju rahvusliku muusikakultuuri arendamisele. Heliloojana on tal suuremad saavutused koorilaulu ja soololaulu alal .Tänapäeval on enamesitatav laul "Kuldrannake" (Allikas: Anu-Mai Lillo referaat http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/lete.html)
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti