fbpx

Nõo kalmistu

18.-20.saj. kihelkonnakalmistu piirkonnale iseloomulik näide, kus on säilinud ajaloolised matused, hauatähised ja -piirdeid, haljastuselemendid, hauakujunduse näited, piirdeaed, väravad ja kabelivaremed.
Kalmistu paikneb Nõo alevikust kirde pool. Kalmistu välispiire kujutab endast kuni 0,6 m kõrgust ja kohati kuni 0,7 m paksust maakividest laotud müüri. Kalmistu vanim osa paikneb kagu osas Luke mõisnike von Löwenwolde-Knorringu perekonna hauaplatsi ümber, uuem, korrapärase teedevõrguga liigendatud osa asub põhja ja loodeosas. Sinna jäävad ka endise kalmistuvahi maja vundamendi jäänused. Väravaehitis on rajatud arvatavasti 1920. aastate keskel, kuna värava metallosadelt on leitud daatum 1925. Kalmistul on säilinud rohkesti metallist ja kivist hauatähiseid.
Nõo kalmistu rajajateks on Löwenwolde suguvõsa. Kalmistu ajalugu küündib 18. sajandisse, mille lõpul maeti kalmistule Luke mõisnik Carl Magnus von Löwenwolde (1728-1799), kelle hauatähis Nõo kalmistul on üks vanimaid (http://www.kalmistud.ee/est/Noo-kalmistu-ajalugu). Nõo kalmistul puhkab 1884-1923 Nõo kirikus pastoriks olnud tuntud kultuuriloolane ja luuletaja Martin Lipp (1854-1923) , kes on laulu „Eesti lipp“ sõnade autoriks;
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti