fbpx

Kambja kalmistu

18.-20.saj kihelkonnakalmistu silmapaistev näide, kus on säilinud ajaloolised matused, hauatähised ja -piirdeid, haljastuselemendid, hauakujunduse näited, piirdeaed, väravad ja kabelid.
Kambja kalmistu paikneb Kambjas Köstrimägede loodepoolsel nõlval, tõusva reljeefiga maastikul, mistõttu tasast maapinda leidub kalmistul vähe. Taolisest maastiku eripärast on tingitud haudade paiknemine astmeliselt. Kalmistu välispiirded on laotud maakividest. Kalmistu paiknemise tõttu järsul ja hästi liigendatud mäenõlval on välispiire väga erineva kõrgusega ulatudes 0,4 m kuni 2,2 meetrini. Müüritise paksus on keskmiselt 0,6 m. Ehitistest on Kambja kalmistul peaväravaga kokkuehitatud neogooti stiilis kabel. Peaväravast ida pool, kalmistu territooriumil paiknevad veel kaks kabelit. Põhjaküljel asuv kivist , valgeks krohvitud värav koosneb sõiduväravast ja kahest jalgväravast. Lisaks on kalmistul veel kaks väiksemat väravakohta. Kalmistul on säilinud rohkesti metallist ja kivist hauatähiseid ning piirdeid.
Kambja surnuaed õnnistati 1773. aastal. Hiljem on surnuaeda korduvalt laiendatud. Siin puhkavad politsei- ja riigiametnik, hilisema eksiilvalitsuse riigisekretär Arved Ruusa (1900 - 1992), rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhte Mart Mitt (1833-1912) ning asuvad köster Kondi ja Albert Ütsi kalmud. Osaliselt on säilinud Põhjasõja aegne Rootsi väejuhataja hauamonument, kuhu ta olevat maetud koos oma hobusega. Kalmistult on leitud ka eelkirstlik matus, mistõttu ei saa välistada, et tegu on muinaskalmistuga, kuhu hiljem uus kalmistu peale rajati.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti