fbpx

Elva Metsakalmistu

20. saj algusest ja keskpaigast pärineva kalmistu iseloomulik näide kus on säilinud ajaloolised matused, hauatähised ja –piirded, haljastuselemendid, hauakujunduse näited, piirdeaed, väravad ja kabel.
1920-1930. aastatel rajatud, regulaarse teedevõrgustiku ja suurte, piiratud hauaplatsidega kalmistuosa on omaaegne tüüpiline metsakalmistu näide. Arhitekuurselt ilmekaks täienduseks on sealses kalmistuosas H. Soansi poolt projekteeritud väravaehitis. Kalmistu vanemas osas paiknevad kirjanik Jaan Kärneri, näitleja Leopold Hanseni, minister ja riigikontrolör Karl Soonpää, kunstnik Eduard Kutsari, keeleteadlane Johannes Silveti ja teiste ühiskonna- ja kultuuritegelaste matmispaigad. Uus osa, kus hauaplatsid ja kunstilisest heal tasemel hauatähised on paigutatud maastikku sulanduavalt peegeldab 1960. aastatel maatikuarhitektuuris tooni andnud vabaplaneeringu ilminguid. Ühtlasi on kalmistu uuem osa heaks näiteks moodsa maastikuarhitektuurilise vormikeele kastutamisest nõukogude Eestis. Kalmistu uuema osa aktsendiks on keskkonda sobivate arhitektuuridetailidega punastest tellistest, lameda katusega kableihoone. Kalmistu uues osas paiknevad kirjandusteadlane Daniel Palgi, ilmatark Vadim Želnini ja teiste Elva ühiskondlikus- ja kultuurielus oluliste isikute matmispaigad.
Elva kalmistu rajati 1924. aastal. Uue osa on kujundanud 1960. aastatel maastikuarhitekt Nora Tammoja.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti