fbpx

Püha Jakobi kirik

Saaremaa üks vanim kaitsefunktsioonaalne ehitis. Rajati tõenäoliselt 13. sajandi teisel poolel. Ajutine puust pikihoone asendati kiviehitisega tõenäoliselt 14. sajandi teisel poolel, kui sai iseseisva kihelkonna keskuseks. Liivi sõjas 1576 põletasid Ivan Julma väesalgad torni ja võlvidele põgenenud talupoegi rünnates kiriku kuni müürideni. Taastati 1603 paiku. Tollest ajast pärineb massiivne läänetorn. Käärkambri välisuks on aastast 1896, arvatavalt samal ajal müüriti kinni külgportaalid. Praegune läänetorn ehitati 1924 aastal Johannes Leopold Gahlnbäcki kavandi järgi. Püha Jakobikirik on katkendliku kujunemislooga ja sellest johtuvalt erandliku iseloomuga kaitsekirik. Algkavatisest, mis mõneti on seotud Valjala ja Kaarma eeskujuga, jõuti algul valmis ehitada üksnes võlvitud käärkamber põhjaküljel, 4-nurkne koor ja mõnevõrra hiljem pikihoone idasein võidukaarega. Võlvidele osutav müüritrepp algab käärkambri lääneseinas ja suundub üles läbi koori põhjaseina sarnaselt Kaarma ja Karja kirikuga. Müüritrepilt pääseb ka käärkambri võlvipealsele, mis teisel etapil muudeti iseseisvaks korruseks, varustati piluakendeja kaminaga; kasutati tõenäoliselt palverändurite ööbimisruumina, häda korral redupaigana. Erandlikult on koori välisküljel puhta välispinnaga murddolomiidist seinad. Kiriku rokokooelementidega altariseina on valmistanud 1793. aastal Kuressaare meister Gottfried Böhme


 

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti