fbpx

Kihelkonna Mihkli kirik

Saare-Lääne ehituskunsti varane näide. Koor rajati tõenäoliselt enne 1254. aasta maajagamist, mil kihelkonna maad ja kiriku patronaadiõigused jaotati võrdselt piiskopi ja ordu vahel. Ehitamist ühiselt jätkates püstitati pikihoone seinad ja läänetorni alumine korrus. Saarlaste ülestõus 1260-1261 arvatavasti seiskas ehitamise. Ohustatud piiskop loovutas 1261.a. pooleli ehituse ordule, nõudes vastutasuks nähtavasti tornist kui sõjalise iseloomuga ehitusosast loobumist. Ehitamist jätkates piirdus ordu valminud tornivõlvikuga, ühendas selle pikihoonega ja rajas kiriku lõunaküljele eeskoja. Järgnes kogu hoone võlvimine. Kirik valmis arvatavalt 13. sajandi teisel poole keskel. 19. sajandil ehitati käärkamber, 1899 lääneseina ette neogooti kiivriga torn. Torni fassaadi paigutati algkiriku põhjaportaal, lääneseina ümaraken ehisraamistikuga ja lõuna-eeskojale kuulunud neliksiir aken. Algkirik koosneb kahe võlvikuga ühelöövilisest pikihoonest ja kitsamast nelinurksest koorist ja tornivõlvikust, mis suure kaarava abil on pikihoonega ühendatud. Torni ehitamise mõte ja torni pikihoonega ühtne laius olid Saaremaale erandlikud. Motiiv pärineb Vestfaalist ja osutab ilmalikule valitsejale (ordule) määratud ruumile. Tornivõlviku põhjaseinas on kõrgelt algav müüritrepp, kust ohu korral pääses võlvi-pealsesse pelgupaika (analoog Valjala kiriku müüritrepiga). Eksterjöör on liigendamata, sokli aste harvaesineva profiiliga, lääneseinas ümaraken, külgseintes kitsad teravkaarsed aknad, kooriviilus erandlikult petiknišid. Portaale on kolm: lääne- ja põhjaseinas lamedalt teravkaarsed ning koonduvad astmiksammas portaalid, lõunaseinas kolmikkaarelise ukseavaga portaal, mille teravkaarse tiheda profileeringu ümarvöödid lõpevad sarvekujulise astmega. See motiiv Baltikumis ainuesinev, pärineb Kesk-Euroopa hilisromaanikast.


Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti