fbpx

Muratsi mõis

Muratsi mõis (saksa keeles Murratz) tekkis Hoslötide läänistusest 1560-70ndatel aastatel. Hiljem oli mõis seotud nii Sehestädtide, Kohlide kui ka Schultzedega. 1707. aastal läks mõis von Güldenstubbede aadliperekonna omandusse, kellelt 1877. aastal omandasid ta von Buxhoevdenid. Tõenäoliselt 19. sajandi alguspoolel von Güldenstubbede omandusajal püstitati mõisa väike ühekorruseline kivist peahoone. Kõrgel soklil asetseva hoone nurki kaunistasid saaremaalikult puhtalt tahutud dolomiitkvaadrid. Kolme akna laiuse pealeehituse ees fassaadil asus nelja rühmitatud sambaga väike rõdu.1919. aasta riigistamise järel jäi mõis vabadussõja vetarni Arthur von Buxhoevdeni kätte kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Hiljem oli mõis nõukogude sõjaväe käes, peale viimaste lahkumist 1960. aastal tassiti hooned suures osas tükkhaaval laiali. Kaasajal on mõisa peahoone varemetes; täiskõrguses on säilinud vaid ühe otsa müürid. Puhta tahuga dolomiitkvaadrid on varemetest välja murtud - kellelgi on läinud neid tarvis. Lisaks peahoone varemetele on võsastunud ja metsistunud pargis alles ka paari kõrvalhoone müürijuppe.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti