fbpx

Muhu maalinn

Muhu maalinn oli linnus, mis asus Saare maakonnas Muhu valla edelaosas Linnuse küla tasasel põllul.

Muinasaja lõpus oli Muhu koos Saaremaaga Eesti ala kõige tihedamini asustatud piirkondi, moodustades omaette kihelkonna. Muhu koos Saaremaa idapoolseima kihelkonna Horelega kontrollis liiklust Väikeses väinas, mille kaldal siiani kõrguvad maalinna kunagi võimsad, praegu kuni 8 meetri kõrgused vallid. Kuna looduslik kõrgendik puudus, siis on tänapäeva Linnuse külas asuvad vallid inimeste poolt kokku kantud. Siin peeti 1227. aastal eestlaste muistse vabadusvõitluse viimane lahing. Linnuse saatuse kohta on võimalik lugeda Läti Henriku kroonikast, et maalinn pidas 20 000 mehe suurusele vallutajate väele vastu 6 päeva. Liivimaa vanema riimkroonika teatel tapeti 2500 linnuses varjunud inimest, kellest vaid üks pääsenud eluga, kuna käitus nagu vallutajad — viskas kraamikoti üle õla. Linnusest on leitud kaks hõbeaaret, mis olid sinna peidetud arvatavasti linnuse piiramise ajal ning jäänud selle põlemisel rusude alla. Aardes leidus mitmesuguseid ehteid ja münte; hiljem on linnusest leitud veel sõjariistade osi — nooleotsi, kirveid. Kui 19. sajandi lõpul hakati rajama Väikese väina tammi, kisti tammi täitematerjali hankimisel suures osas maha ka Muhu maalinna võimsad vallid, kust viidi ära 400 kuupsülda kive. Linnuse siseõuel avati 1928. aastal mälestusmärk traagiliste ajalooliste sündmuste tähistamiseks. See on tänaseks hävinenud ning asendatud 1967. aastal uue mälestuskiviga.

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti