fbpx

Tondikivi - kuradikivi

Nimesaanud kivi sellest, et Vanapagan soojal päikesepaistelisel ilmal sellele kivile magama heitnud. Mehike ei märganud sugugi, et piksepilved tõusnud ja vaja pikse eest varjule pugeda. Ennä, eks pikned näinud Vanapagana kivi otsas magavat. Kohe annud Vanapaganale välguga pihta. Esimese välgu järel tulnud veel teine ja kolmas. Välgud löönud Vanapagana kivi otsas surnuks, löönud ülepea niisuguse jõuga Vanapagana pihta, et Vanapagana kuju kivisse järele jäänud. Seal olnud varemalt selgesti näha Vanapagana pea, sarved, saba ja muud kehaosad. Meie päevil on kujupalju segasemaks jäänud. (M. Eiseni käsikirjaline rahvaluulekogu, jutustaja K. Mägi50-a).


Kui kurat katsus kiviga jõudu


Kurat tulnud Saaremaale ja lonkinud tühja kõhuga ringi. Korraga sattunud Kurat lambakarjase, suure kõhutühjuse pärast pannud ta kõik lambad kõhtu. Kõht saanud hästi täis ja Kurat olnud jälle oma jõu peale uhke ja lubanud kivil, mis oli suurimaist karjamail, juured ülespidi pöörata. Pannud siis kivile rinna taha, lükanud kõigest omajõust, aga kivi ei liikunudki paigast. Kurat lükanud kivi nii tugevast, et ta käed, rind, põlved ja otsaesine ühes sarvedega kivisse läksid. Ja et sellel kivil Kuradi jäljed on, nimetab rahvas teda Kuradikiviks. (Eesti Rahvaluule Arhiiv, jutustaja 13-a R. Lember, Päri Ruudi, Ratlast 1939 )

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti