fbpx

Jõhvi hobupostijaam Pealinnast piirilinna

Varjalt järgmine postijaam oli 24 versta pärast Jõhvis (Jerve). Postijaam valmis 1782 ja see oli esimene kivist postijaam Põhja-Eestis. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel ehitati Eestimaa ja Liivimaa postijaamadele kivist pea- ja kõrvalhooneid. Kivist ehitamist tingisid puithoonete kiire amortiseerumine ja siit tulenevad vältimatud remondikulutused ja suur tuleohtlikkus. Jõhvit läbinud maantee, hilisem postitee sai XVIII sajandi algusest ainsaks ja tähtsaks ühendusteeks, mis ühendas Vene tsaaririigi pealinna Peterburi Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopaga. Eriti suurenes Jõhvi osatähtsus kui 1782.aastal toodi hobupostijaam Puru külast Jõhvi kiriku juurde. Pea- ja kõrvalhooned valmisid 1782.aasta sügisel. 1789.aastal  iselooomustab A.W.Hupel Jõhvi postijaama kui head ja mugavat ning ainsat kivist peahoonet Eesti ja Liivimaa postijaamade seas. Paljud kõrged aukandjad ja isegi kroonitud päid on aegade jooksul Jõhvist läbi sõitnud ja seda on soodustanud ka 1870.a-l avatud raudtee. Jõhvi hobupostijaamas on olnud aastate jooksul mitmeid omavalitsuslikke asutusi, olgu see siis Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, 1920-1940-ndatel Jõhvi alevi- ,hiljem kalinnavalitsus, 1940/41.a. Jõhvi linna RSN TK ja osa hoonest on läbiaegade olnus kaupluste all. 1930-tel aastatel oli siin ka Jõhvi Tarvitajate Ühingu ruumid, Bona kauplus, nõukogude ajal kangakauplus. Kahjuks jäi Jõhvi hobupostijaam Jõhvi uusehitustele ette ja uuekaubamaja ehitamise käigus lammutati hoone 1975.a-l ja seda kohtajäi nüüd märkima hobusega mälestuskivi.


Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti