fbpx

Virbi ots

Oleme üheskoos läbinud päris pika teekonna ja jõudnud saare kõige põhjapoolsemasse tippu. Siinkohal polegi palju rohkem öelda, kui et istuge, puhake ja nautige merd!
Samal ajal räägin mina Teile Naissaare nimeloost.

Üks varaseim kirjalik teade Naissaare kohta pärineb umbes aastast 1075, mil Bremeni piiskop Adam nimetab Aestlandist põhja pool asuvat saart nimega Terra Feminarum ehk "naistesaar".

Bremeni munk Adam pajatab oma reisikroonikas saarest, mis pole kaugel Aestlandist. Munk kirjeldab saare vapraid sõdalannasid nii: "Saart valitsevad naissõdurid, keda nende lapsepõlvest alates on kasvatatud saare kaitsmise vaimus ning kellele mees tähendas vaid alamat olendit, matriarhaalses ühiskonnas ilma mingisuguste õigusteta isikut. Mees kujutas endast lihtsalt orja, kellele polnud muud antud kui müügiväärtus. Naised said käima pealejuhul, kui olid maitsnud saare keskel asuva salaallika vett. Võimalus endale laps muretseda oli ka siis, kui viibiti saart külastanud tõeliselt hulljulgete mereröövlite seltsis. Siin oli kombeks kohemaid tappa kõik saarele pürgivad mehed. Mõnikord halastati esialgu vapratele mereröövlitele, kuniks nad olid täitnud oma mehekohuse naissõdurite ees."Veel kirjutab ta: "Lapsi soetati ka väga inetute karvaste olenditega, keda amatsoonide saarel toona lausa külluses leidus. Sündides olid tütarlapsed kõige nägusamad siin maa peal, poisid seevastu aga õige koledad koerakoonlased. Kõigist piigalastest koolitati naissõdurid nagu nende emadki. Amatsoonidel eemaldati üks rindadest, et see ei segaks vibunoolega laskmist. Poeglaste sirgumisel mehe ikka müüdi nad kõik slaavlaste orjaturgudel orjadeks."

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti