fbpx

Kudjape kalmistu

Kudjape kalmistu on asutatud 1780. aastal ning on ainulaadne paljude krüpthaudade poolest. Veel sada aastat tagasi oli ligi neljandik Kuressaare (tookord Arensburg) elanikkonnast sakslased. Balti aadlikud, kaupmehed, käsitöölised, kiriku- ja kooliõpetajad ning nende eeskujul saksa keelt rääkida püüdvad kadakasaksad ja majateenijad andsid linnale ilmet ja kultuuri ning mõjutasid haudade-monumentide eripäraga ka kalmistu väljanägemist. Pealegi tegutsesid lähedal oskuslikud kiviraidurid, kes dolomiidi silmapaistvateks kunstiteosteks tahusid. Tähelepanuväärsed on ka kohalike meistrite signeeritud ning valdavalt juugendstiilis kujundatud sepisaiad, võred ja ristid. Metallhauatähiseid on ca 450, neist sepised ca 300. Sepisaedu on ligikaudu 85 ning dolomiidist, graniidist või betoonist postidel kettkomplekse 16. Kalmistu eripäraks on suur hulk raske kiviplaadiga kaetud krüpthaudu, mis pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. Kolm tolleaegse kultuuritegelase hauda leiab vana kalmistu lõunapoolsest osast. Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1750-1842) haual näeb massiivset dolomiitplaati ja lihtsat ristiga kroonitud monumenti. Kunstniku ja joonistusõpetaja Friedrich Sigismund Sterni (1812-1889) kalmu kaunistab postamendile paigutatud dooria samba kujuline monument, samas lähedal on must marmorristiga tähistatud muististe uurija Jean Baptiste Holzmayeri (1839-1890 )haud, kalmistu keskosas (kaevu lähedal) massiivse dolomiitplaadi all puhkab kirikuõpetaja ja kultuuritegelase Martin Georg Emil Körberi (1817-1893) põrm. Kalmistule on maetud ka meditsiinidoktor akadeemik Aleksander Poldrok (1871-1944), kellel on suuri teeneid leeprahaigete ravimisel.

Kalmistu uuemas osas on mälestusmärk küüditamise ja reisilaeva Estonia huku ohvritele. Teises maailmasõjas langenud sõduritele on vana kalmistu lääneküljel eraldi rahula: tammepuude all lebavad nii sakslaste, venelaste kui ka eestlaste luud. Sõjaväekalmistu rajamist alustati 1942. aastal; langenute ümbermatmiseks juhuslikest, eriti Sõrves leitavatest matmiskohtadest on siin veel ruumi. Eri vormi kandnud ja eri ideede nimel oma elu andnud meeste koondamine ühte hooldatud paika on Eestis ainulaadne.

Ehitismälestisteks on tunnistatud Grosswaldti, Wildenbergi,Schmidti, Nolckeni kabel, Buxhoevdenite kaks kabelit ning Kudjape kalmistu kellatorn.

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti