fbpx

Suursild

Kuressaare Suursild on ehitatud 1820. aastal.

Eesti vanimaid ja suurimaid paekivivõlvsildu. Valmimisehetkel oli Suursild oma 105 meetriga Eesti pikim kivisild. Massiivsete paekivisildade ehitus algas Eestis 18.- 19. sajandi vahetusel ning vanimate säilinudpaesildade iga ulatub 150-160 aastani. Saaremaa jõed on suhteliselt madalad ja veevaesed ning seetõttu sillaehituseks sobivate kallaste ja pinnastega. Saaremaa arvukatest väikestest paesildadest havis enamik Teises maailmasõjas ning on asendatud raudbetoonsildadega. Märkimisväärsematest säilinud sildadest väärivad sellest ajajärgust esiletoomist veel Konuvere, Jõelähtme ja Vanamõisa sillad. Silla varane ajalugu seostub eestlaste sadamakohaga muinasajal, mille lähedale kujunes ammu enne piiskopilinnuse rajamist asula ja turukoht. Teed ületati algul koolmekohast, hiljem ehitati siia puust sild. Esimesed andmed puust sillakohta pärinevad 1650. aastast, mil raele tehti korraldus seada korda lagunenud "pikk sild" (Lange Brücke). Kivisild on esimest korda naha tundmatu kunstniku vaatel aastast 1834. Võimalik, et puust sild ehitati kivisillaks umber 1820. aasta paiku, kuigi kindlaid tõendeid selle kohta ei ole. 6,9 meetri laiune Suursild on ehitatud kohalikust lubjakivist lubimördil. Pealvooluküljel on tüvikoonusjad jäämurdjad, allvooluküljele on hiljem laotud maakivist tugipiilarid. Sarnaselt teistele 19. sajandi paesildadele, parandati ka Suursilda pidevalt. Esimene suurem remont leidis teadaolevalt aset1856. aastal ning 19. sajandi teisel poolel ja 1910. aastal tehti veel mitmeid parandustöid. Teises maailmasõjas sai Suursild kõvasti kannatada - pommitabamus purustas silla Kihelkonna-poolse osa. Taastamisel 1948.-1949. aastatel laoti purustatud osas viis kaarava umbseinana kinni ja võlvialused täideti pinnasega, sest Põduste jõgi oli jäänud tunduvalt veevaesemaks. Silda on restaureeritud1990. aastatel, kuid restaureerimistööd on lõpetamata.

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti