fbpx

Raekoda

Kuressaare raekoda - Tallinna 2

Ladinakeelne tekst portaali kohal: "Semper officiofungitur utilitati hominum consulens et societati. ANNO MDCLXX" -"Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks ja ühiskonna hüvanguks. Aastal 1670".

Vastavalt hertsog Magnuse 1563. aastal antud privileegile juhtis linna elu ja pidas kohut raad, kuhu kuulusid kaks bürgermeistrit, linnafoogt ja 5-6 raehärrat. Lisaks oli palgatud üks linna- ja kohtukirjutaja. Kus raad tol ajal koos istus, ei ole teada. Hiljemalt 1670. aastast tegutses linna raad juba vastvalminud uues raekojas, mis on tänaseni algses mahus säilinud. Varabarokses stiilis raekoda ehitati aastatel 1654-1670. Hoone ehitamiseks andis korralduse aastatel1648-1654 Kuressaare krahvkonna omanikuks olnud Rootsi krahv Magnus Gabriel de la Gardie, kes on ühtlasi ka raekoja eskiisi autor. Ehitusjoonised valmistas ja algul juhtis ka ehitustöid Elbingist pärit Franz Stimer. Portaali raius arvatavasti meister Jakob Hansson, kelle valmistatud on ka Läckö lossi portaal Rootsis. 1710. aasta suures tulekahjus raekoda peaaegu hävis. Hoone taastati ja võeti uuesti raekojana kasutusele aastatel 1786-1788. 1847. aastal ehitati kaupmees G. Brockhauseni initsiatiivil raekoja katusele puidust torn, mis lammutati 1931. aastal. Raekoda kaotas oma algse funktsiooni 1879. aastal seoses linnade valitsemise reformiga Venemaal. Raekoda restaureeriti põhjalikult aastatel 1970-1973. 2002. aastal paigutati saali lakke Eesti suurim lõuendil laemaal (5,5 x 7,5 m), mis on dateeritud 17. ja 18. sajandi vahetusse ja pärineb tõenäoliselt Narvast. Alates 1990. aastast kasutatakse hoonet uuesti ka selle algses funktsioonis: siin peab oma istungeid kohaliku omavalitsusevolikogu.

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti