fbpx

Johann von Luce elamu

Majas Pikk 56 on elanud Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756-1842).

Johann Luce sündis Saksamaal Hasselfeldes ja õppis alates 1769. aastast Halberstadti toomkoolis ning läks 1774. aastal Göttingeni ülikooli usuteadust õppima. Sealt siirdus ta 1776. aastal Helmstedti ülikooli, kus ta oma stuudiumi lõpetas. Pärast õpinguid töötas ta mõne aasta koduõpetajana ning 1781. aastal läks Rootsikülla koduõpetajaks. Aastatel 1783–1785 oli ta Püha Jakobi koguduse kirikuõpetaja. Sellest ametist loobus ta paari aasta pärast usuliste kahtluste tõttu. 1795 ülendati Luce Wienis aadliseisusse ja immatrikuleeriti Saaremaa rüütelkonda. Ta oli aastatel 1801–1804 Kuressaare linnaarst ja apteeker ning 1804–1820 Kuressaare kooliringkonna inspektor. Luce avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut" (1807–1812) ning teosed "Terwisse katekismusse ramat" (1816) ja "Nou ja abbi, kui waesus ja nälg käe on" (1818). Ta asutas 1817. aastal Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Kuressaare Eesti Selts". See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ning lõpetas tegevuse asutaja kadumise tõttu. Ometi on seda peetud isegi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks. Luce juhtis esimesena tähelepanu Saaremaa floora omapärale. Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid nimetusi. Tema botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama. Luce oli kümmekonna kodu- ja välismaise teadusseltsi liige. Luce on maetud Kudjape kalmistule.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti