fbpx

Kivikalme Kultuuritee

Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Kalmest on säilinud ainult põhi. Kalme pealmine osa on hävinud seoses maaparandustöödega. Loode-kagu suunalise sööditüki pikkus on 12 m ja laius 6 m. Sööditükk on keskelt veidi lohkus. Sööditüki keskel on 5 m läbimõõduga ligikaudu 1 m kõrgune põllukivihunnik. H. Moora 1921.a Torma kihelkonna kirjelduse andmeil (käsikiri Ajaloo Instituudis) olid kalme mõõtmed 1921. aastal järgnevad: pikkus loode-kagu suunas 11 m, laius kirde-edela suunas 7 m, kõrgus ligikaudu 1 m. Samas kirjelduses on andmeid, et kalme olnud varematel aegadel suurem, kunagine Pausta talu peremees olevat selle edelapoolse osa ligikaudu 5 m laiuselt ära hävitanud, kusjuures olevat avastanud kirde-edela suunalise nelinurkse "vundamendi“ ja selle vahel "prügituse kividest". Samuti olevat umbes 15 m kalmest loode poolt leitud kivide vahelt mõõgapidemeosa. See viitab kalme omaaegsele suuremale ulatusele ka nimetatud suunas. Seega oleks kalme esialgsed mõõtmed olnud: loode-kagu suunas vähemalt 26 m, kirde-edela suunas ligikaudu 12 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Torma kihelkonnas. Kivikalme asub Vaiatu külas Jõgeva-Mustvee teest (nr 36) põhja pool. Kivikalmest kagu suunas jääb arheoloogiamälestis Kalmistu reg 9433 ja kaugemale eelpoolmainitud maanteest lõuna poole arheoloogiamälestis Asulakoht reg 9436. Tegemist on arvatavasti I aastatuhande I poole -II aastatuhande alguse kivikalmega. Koimula küla kalmeid on mainitud J. Jungi käsikirjas (käsikiri Ajaloo Instituudis). Lähem kirjeldus on antud H. Moora poolt 1921.a koostatud Torma kihelkonna kirjelduses. Mälestisele on koostanud passi 1975.a. novembris arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti