fbpx

Kääbas Kabelimägi Kultuuritee

Matmispaigale iseloomulik kalmerajatis, inimluid ning teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Kääbastiku suurim kääbas on ümmarguse põhiplaaniga, tema läbimõõt on 13 m ja kõrgus 2,25 m. Kääbast ümbritseva kraavi laius oli kuni 2 m ja sügavus keskmiselt 0,75 m. Kääpa põhjaossa on kaevanud augu varanduseotsijad. Arheoloogilisel uurimisel selgus, et kuhjatis koosneb segatud kollasest liivast, milles juba 20 cm sügavusel esines tuha- ja söeseguseid laike. 1,25 m sügavusel läbis kuhjatist 10-15 m paksune tuha- ja söeseguse liiva kiht. Kääpas oli viis põletusmatust. Matused nr 1, 3 ja 5 kujutasid endist põletatud luude pesi. Matus nr 1 asus kuhjatises 0,75-0,86 m sügavusel (pesa läbimõõt 0,5*0,6 m ) ja selles oli ka tuluskivi. Matus nr 3 oli 0,3 m läbimõõduga luudepesa 1,5 m sügavusel, kuna matus nr 5 oli 0,3 m läbimõõduga luudepesa 1,9 m sügavusel; viimase juurest saadi tundmata otstarbega raudese. Põletusmatus nr. 2 0,95 m sügavusel oli kaetud suure savinõuga, kuna 0,8 m sügavusel asunud põletusmatus nr 4 sisaldas peale luude palju savinõukilde (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Kääbas reg nr 9381 kuulub kaheksast kääpast kuuluvasse kääbastikku (mälestised reg nr 9379-9386). Kääpast reg nr 9382 lõuna pool on olnud veel kaks kääbast, mis on arheoloogiliselt läbi uuritud. Kääbastik paikneb Koseveski külas, Halliku metskonna 21 kvartalil, mõlemal pool metsavahe teed, 2 m kõrguse, põhja-lõunasuunalise seljaku põhjapoolsel otsal. Kääbas reg nr 9382 jääb metsavaheteest ida poole ja kääpast reg nr 9384 lõuna poole. Kääbas kuulub 7.-8. sajandisse. Kääbas kaevati täielikult läbi 1959., 1961. ja 1963. a arheoloog J. Seliranna juhatusel (kaevamisaruanded ja leiud Ajaloo Instituudis). Kääbastik (mälestised reg nr 9379-9386) on leidnud kirjeldamist A. Tiitsmaa, Kodavere kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk 16; 31 ja A. Tiitsmaa, Maarja-Magdaleena kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk 39; 41 (käsikirjad Ajaloo Instituudis); J. Selirand, E. Tõnisson, Läbi aastatuhandete. Tallinn 1963, lk 146-150; E. Tõnisson, J. Selirand, Nõukogude Eesti arheoloogide välitööd aastail 1958-1962. Eesti NSV TA Toimetised XIII k., Ühiskonnateaduste seeria 1964, nr 3, lk 234; A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost. Tallinn 1964, lk. 23-24; H. ja A. Moora, Lisandeid vadjalaste ja isurite etnilisele ajaloole. Etnograafiamuuseumi Aastaraamat XIX, Tartu 1964, lk 189-190; Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Tallinn 1965, lk. 65, Eesti NSV TA Toimetised XIV k., Ühiskonnateaduste seeria 1965, nr 4, lk 471-485; J. Selirand, Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil (11.-13. sajand). Tallinn 1973, lk 28-29. Kääpad on tuntud "Kabelimägede" või "rootsi suurtükkide aluste" nime all. Rahvapärimuse järgi sisaldavad kääpad kullast härjaikkeid, raha jm. Mälestisele on koostanud passi 1973. a novembris arheoloog J. Selirand (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti