fbpx

Kääbas Kabelimägi Kultuuritee

Matmispaigale iseloomulik kalmerajatis, inimluid ning teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Kääbas on põhiplaanilt ümmargune, läbimõõt 10 m, kõrgus 1,50 m. Kääpa kaguossa on kaevatud auk aardeotsijate poolt. Arheoloogiliselt läbiuuritud kääpa edela- ja kirdesektoris koosneb kääpakuhjatis kuni 1 m sügavuseni kollasest liivast, seejärel esineb liivas tuha- ja söesegaseid laike. 1,20 m sügavusel esineb üle kääpa aga keskmiselt 5 cm paksune tuha- ja söeseguse liiva kiht. Puutumatu põhjaliiv asub 1,60 m sügavusel (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Kääbas reg nr 9379 kuulub kaheksast kääpast kuuluvasse kääbastikku (mälestised reg nr 9379-9386). Kääpast reg nr 9382 lõuna pool on olnud veel kaks kääbast, mis on arheoloogiliselt läbi uuritud. Kääbastik paikneb Koseveski külas, Halliku metskonna 21 kvartalil, mõlemal pool metsavahe teed, 2 m kõrguse, põhja-lõunasuunalise seljaku põhjapoolsel otsal. Kääbas reg nr 9379 on kääbastikus lõunapoolseim. Kääbas reg nr 9379 kuulub 7.-8. sajandisse, kogu kääbastik I aastatuhande teise poolde kuni II aastatuhande algusesse. Kääbastik (mälestised reg nr 9379-9386) on leidnud kirjeldamist A. Tiitsmaa, Kodavere kihelkonna kirjelduses 1921. a , lk. 16; 31 ja A. Tiitsmaa, Maarja-Magdaleena kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk. 39; 41 (käsikirjad Ajaloo Instituudis); J. Selirand, E. Tõnisson, Läbi aastatuhandete. Tallinn 1963, lk. 146-150; E. Tõnisson, J. Selirand, Nõukogude Eesti arheoloogide välitööd aastail 1958-1962. Eesti NSV TA Toimetised XIII k., Ühiskonnateaduste seeria 1964, nr. 3, lk. 234; A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost. Tallinn 1964, lk. 23-24; H. ja A. Moora, Lisandeid vadjalaste ja isurite etnilisele ajaloole. Etnograafiamuuseumi Aastaraamat XIX, Tartu 1964, lk. 189-190; Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Tallinn 1965, lk. 65, Eesti NSV TA Toimetised XIV k., Ühiskonnateaduste seeria 1965, nr. 4, lk. 471-485; J. Selirand, Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil (11.-13. sajand). Tallinn 1973, lk. 28-29. Kääbas reg nr 9379 edela- ja kirdesektor kaevati läbi 1959. a. J. Seliranna juhatusel (käsikirjaline kaevamisaruanne Ajaloo Instituudis), leide kääpast pole saadud. Kääpad on tuntud "Kabelimägede" või rootsi suurtükkide aluste" nime all. Rahvapärimuse järgi sisaldavad kääpad kullast härjaikkeid, raha jm. Mälestisele on koostanud passi 1973. a novembris arheoloog J. Selirand (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti