fbpx

Kultusekivi Kultuuritee

Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht kivi vahetus ümbruses. Kultusekivi kujutab endast ovaalja kujuga, pikiteljega ida-lääne suunalist, punaka tooniga kõrgemat rändrahnu. Kivi ida- ja kirdepoolsed küljed on üsna järsud, loode- ja kaguküljed kaldjad. Kõrgem ala jääb idaossa, kus moodustub ida poolt lääne suunas kergelt kaldjas kivilagi, kõrgemal kirdepoolsel nukil on loode-kagusuunaline vaond, mille pikkus on 18 cm ja laius 10 cm ning mis on tõenäoliselt loodusliku päritoluga. Samuti on seal noolekujuline, arvatavasti looduslik süvend. Kivilae keskosas on keskmiselt 0,5 m läbimõõduga kergelt nõgus ala, kuhu koguneb sadevesi. Lääneosas kivilagi kitseneb ja langeb sujuvalt kuni 0,8 m kõrguseni. Madalamal edelanukil eristub 0,5 m kõrgusel looduslik astang. Kultusekivi pikkus on ida-lääne suunas 4,3 m, laius põhja-lõuna suunas 3,2 m, idapoolne kõrgus 1,75 m, läänepoolne 0,8 m ja ümbermõõt 14 m. Väikesed eristatavad lohud asuvad kivilae idapoolsel serval. Kivilagi on üsna murenenud pinnaga, võib-olla on seal ka tuld tehtud. Kagunukilt on kuni 10 cm paksusi tükke pealt ära murenenud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kultusekivi paikneb endise jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Kultusekivi asub Tartu-Tallinn-Võru-Luhamaa teest (nr 2) ligikaudu 70 m põhja pool avatud maastikul. Sarnaselt teiste väikeselohuliste kultusekividega on muistis dateeritav I aastatuhandesse eKr. 19. juulil 1988. a uuris muistist harrastusarheoloog Oskar Raudmets, 21. augustil 1994. a arheoloog A. Lavi. Mälestisele on koostanud passi 1996. a veebruaris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish