fbpx

Kultusekivi Kultuuritee

Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht kivi vahetus ümbruses. Kultusekivi kujutab endast üpris laia, pikiteljega ida-läänesuunalist, hallikaspunaka värvusega, vaid veidi maapinnast kõrgemale tõusvat kivikamakat. Kivi pikkus ida-lääne suunas on 3,5 m, laius 2,5 m, idapoolne kõrgus 0,45 m, ümbermõõt 9,5 m. Kui kivi lõunakülg on järsem, siis lääne- ja põhjaküljed on üpris lauged. Oluliselt lagunenud kivilael on langus kõrgemalt idaservalt lääne poole. Kaks nõrka, kuid siiski eristatavat lohku jäävad kivilae kõrgemale idaosale. Võimalik, et murenenud pealispinnal on olnud rohkemgi lohke (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kultusekivi asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Palamuse kihelkonnas. Kultusekivi paikneb Kassinurme mägedes, linnusest „Kassinurme Kalevipoja säng“ (mälestis reg nr 9233) ligikaudu 250 m lõuna-kagu suunas. Kultusekivi kulub kolmest kivist koosnevasse rühma (mälestised reg 9229-9231). Kultusekivi reg nr 9230 asub kultusekivist reg nr 9229 ligikaudu 20 m lõuna-kagu pool. Analoogiliselt teiste väikeselohuliste kultuskividega on muistised praeguse uurimisseisu põhjal dateeritavad I aastatuhandesse eKr. Muistis on avastatud 1977. a juunis arheoloog A. Lavi poolt (vt A. Lavi aruannet Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostanud passi 1978. a arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish