fbpx

Kultusekivi Kultuuritee

Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht kivi vahetus ümbruses. Kultusekivi kujutab endast pikiteljega kirde-edela suunalist, väiksemat, hallika värvusega, suhteliselt tugeva koostisega raudkivi. Kivi küljed on ca 45 kraadise nurga all kaldus, idakülg on veidi järsem. Kergelt kumerjas kivilagi kitseneb põhja poole, märgatav on nõrk langus edelast kirde poole. Kivilae põhjaotsale on raiutud väike kivirist mõõtmetega 8 x 7 cm. Muistise pikkus kirde-edela suunas on 1,7 m, laius 0,9 m, lõunapoolne kõrgus 0,3 m, põhjapoolne kõrgus 0,2 m ja ümbermõõt 4 m. Üldiselt üpris tugevad ja hästi säilinud lohud katavad kogu kivilae (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kultusekivi asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Palamuse kihelkonnas. Kultusekivi paikneb Kassinurme mägedes, linnusest „Kassinurme Kalevipoja säng“ (mälestis reg nr 9233) ligikaudu 250 m lõuna-kagu suunas. Kultusekivi kulub kolmest kivist koosnevasse rühma (mälestised reg 9229-9231). Kultusekivi reg nr 9229 on kividest kõige põhjapoolsem. Analoogiliselt teiste väikeselohuliste kultuskividega on muistised praeguse uurimisseisu põhjal dateeritavad I aastatuhandesse eKr. Muistis on avastatud 1977. a juunis arheoloog A. Lavi poolt (vt A. Lavi aruannet Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostanud passi 1978. a arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti