fbpx

Kultusekivi Kultuuritee

Kivi (rändrahn) kui tervik, selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses Tegemist on keskmise suurusega, kolmnurkja põhiplaaniga hallikas-punaka rahnuga. Kivi lääne- ja lõunaküljed on küllaltki järsud, seevastu ida- ja põhjaküljed kaldjad. Kultusekivi pikkus põhja-lõuna suunas on 2,25 m, laius 2 m, lõunapoolne kõrgus 0,8 m, ümbermõõt 7,5 m. Kivilagi langeb kõrgemast edelanukist kirde poole, on murenenud ning üpris sopilise pinnaga. Ainus selgem lohk asub kivi madalduval kaguserval. Lohk on suhteliselt hästi säilinud. Teatud määral lohku meenutav ebatasane süvend on ka kivi tugevasti madalduval idaserv all. Tugevamad lõhed asuvad kivi põhjaotsas, edelanukis on lagunemisel kujunenud astang (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kultusekivi paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Torma kihelkonnas. Kultusekivi asub Koimula külas, Jõgeva-Mustvee teest (nr 36) 1õuna pool. Kultusekivi paikneb arheoloogiamälestise Asulakoht reg nr 9432 maa-alal. Kultusekivist kagu poole jääb arheoloogiamälestis Kultusekivi reg nr 9456. Sarnaselt teiste väikelohuliste kultusekividega on muistis dateeritav I aastatuhandese e. Kr. Muistis on avastatud 1980. a kevadel arheoloog A. Lavi ja A.-M. Rõugu poolt. Muististe kirjeldus on koostatud 30.04.1982.a. Mälestisele on koostanud passi 1983.a novembris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Eesti
  • Swedish