fbpx

Kultusekivi Kultuuritee

Kivi (rändrahn) kui tervik, selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses Tegemist on kolmnurkja põhiplaaniga, keskmise suurusega, punaka tooniga graniitrahnuga. Kui kivi lõunakülg on kõrgem ja järsk, siis teised küljed on parajalt kaldjad. Ümarjas kivilagi langeb kõrgema kagunuki juurest loode poole. Kivi läbimõõt põhja-lõunasuunas on 2,35 m, laius 1,9 m, suurem lõunapoolne kõrgus 0,7 m, põhjapoolne kõrgus 0,55 m, ümbermõõt 7,5 m. Erineva säilumisastmega lohud paiknevad tavalisest erinevalt mitte kivi kõrgemal nukil, vaid kivilae suhteliselt madalamal osal. Suurem grupp lohke asub kivi kirdeosas, kus kivilagi on tasasem, üks lohk asub põhja poole kaldjal alal. Üldiselt lohud koonduvadki kivilae idaossa, kus asuvad ka tugevamad, ilmekamad lohud. Tegemist on suhteliselt tugeva kivimiga. Nõrgemad praod on kivi põhja- ja lääneküljel, väiksem tükk on murdunud kivi lõunanukist, murenemisjälgi on ka põhjaosas (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kultusekivi paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Torma kihelkonnas. Kultusekivi asub Koimula külas, Jõgeva-Mustvee teest (nr 36) 1õuna pool. Kultusekivi paikneb arheoloogiamälestise Asulakoht reg nr 9432 maa-alal. Kultusekivist loode poole jääb arheoloogiamälestis Kultusekivi reg nr 9457. Sarnaselt teiste väikelohuliste kultusekividega on muistis dateeritav I aastatuhandese e. Kr. Muistis on avastatud 1980. a kevadel arheoloog A. Lavi ja A.-M. Rõugu poolt. Muististe kirjeldus on koostatud 30.04.1982.a. Mälestisele on koostanud passi 1983.a novembris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish