fbpx

Kultusekivi Kultuuritee

Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht kivi vahetus ümbruses. Kultusekivi kujutab endast keskmise suurusega, hallikaspunaka värvusega suhteliselt tugeva koostisega maakivi. Kivi küljed on üsna järsud. Samblakiht osutab kivi algselt maapinnast kõrgemale ulatuvale osale. Näib, et algselt oli tegemist umbes 0,8 m kõrguse, üsna kaldjate külgedega kiviga. Kivi kõrgem osa asub praeguses kaguosas, kus moodustub kõrgem, ümara pinnaga hari, millest loode poole jäi sujuva langusega külg. Kivi praegused mõõtmed on kirde-edela suunas 2,05 m, kagu-loode suunas 2,07 m, põhjapoolne kõrgus 1,43 m, kaguosas 1,35 m ( algselt 0,8 m), ümbermõõt umbes 7 m. Vähesed, üsna nõrgad lohud asuvad praegu kivi keskosas, algselt on need jäänud kõrgemast harjast veidi loode poole, kaldja külje ülaosale. Kultusekivi ida-, lõuna- ja edelakülje vastu on lükatud rohkesti põllukive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kultusekivi paikneb endise jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Kultusekivi asub kergelt lainja reljeefiga Põltsamaa moreentasandiku idaosas suur põllumassiivi põhjaosas, veidi kõrgemal nukil. Kultusekivi on lükatud kivihunniku loodepoolsesse serva ja tema algset asupaika ei teata. Sarnaselt teiste kultusekividega on muistis dateeritav I aastatuhandesse eKr. Kultusekivi on avastatud 30. septembril 1988. a harrastusarheoloog Oskar Raudmetsa poolt. 9. novembril 1993. a näitas ta muistist arheoloog A. Lavile (vt A. Lavi aruanne Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostanud passi 1996. a veebruaris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish