fbpx

Kultusekivi Kultuuritee

Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht kivi vahetus ümbruses. Muistis kujutab endast trapetsja kujuga, punaka värvusega suhteliselt rabeda koostisega väiksemat maakivi. Kivi loodepoolne külg on üsna järsk, teised küljed märksa kaldjamad. Samuti kaldja kivilae lääneosas on eristatav kõrgem, üsna kitsas loode-kagu suunaline hari, mis loodeotsas käändub. Kõrgemal harjal on märgatav sujuv langus loodepoolselt tipult kagu poole. Seal on tsemendiga kinnitatud geodeetiline reeper. Kivi mõõdud on 1,9x2,1m, kõrgus 0,95 m ja ümbermõõt 6,8 m. Ainus eristatav lohk paikneb harja loodepoolsel tipuosal. Lohu läbimõõt on 5,7 cm, sügavus 1,2 cm, lohu põhi ja ääred on üsna murenenud. Vaatamata rabedale koostisele on kivi pind suhteliselt vähe murenenud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kultusekivi paikneb endise jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Kultusekivi asub Jõgeva-Põltsamaa teest (nr 37) ligikaudu 16 m põhja pool. Kultusekivist edela poole jääb arheoloogiamälestis Asulakoht reg nr 9353. Sarnaselt teiste väikeselohuliste kultusekividega on muistis dateeritav I aastatuhandesse eKr. Muistis on avastatud harrastusarheoloog Oskar Raudmetsa poolt 31. mail 1988. a. 9. novembril 1993. a inspekteeriti muistist O. Raudmetsa, A. Lavi ja E. Haiba poolt (vt A. Lavi aruanne Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostanud passi 1996. a veebruaris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish