fbpx

Ohvrikivi Kultuuritee

Rahvapärimusteade. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht kivi vahetus ümbruses. Kivi on suhteliselt suur, pealtvaates veidi trapetsit meenutava kujuga. Kivi pikkus põhja-lõuna suunas ulatub 4,7 m, laius 3,7 m ja ümbermõõt on 0,3-0,4 m kõrgusel maapinnast 13,45 m; kõrgus ulatub 1,75 m. Kivi lõunapoolses osas moodustub 1-1,2 m laiune pealt ääre poole veidi kaldu madalam kirde-edela suunaline vöönd. Kivi keskosa tõuseb sellest laugja astanguna kõrgemale. Keskosast põhja poole laskub kivi pealispind ühtlase kallakuna kuni maapinnani. Kivil puuduvad kultuslohud või liujäljed. Võib ainult märgata kivi kõrgemas põhjapoolses osas asetsevat õige lamedat tõenäoliselt loodusliku tekkega vagumust, pikkusega põhja-lõuna suunas 15-16 cm, laiusega 8-9 cm, sügavusega kuni 1,5 cm (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Ohvrikivi paikneb endise jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Ohvrikivi asub Põltsamaa metskonna 25 kvartalil, metsas. Ohvrikivist lääne poole jääb arheoloogiamälestis Pelgupaik „Rahakirstumägi“ reg nr 9349. Kiviga seotud uskumused ja ohverdamistavad võivad olla alguse saanud II aastatuhande esimestel sajanditel. Ohvrikivi „Pajusi vallas Mõrtsi küla alla rabas…Rahakirstumäe juures….“ nimetab juba J. Jung (J. Jung. Muinasaja teadus eestlaste maal, II kd 1898, lk 202-203). Jungi teatel olevat rahvas selle kivi peal „jumalatele ohverdanud, et nad riisujad ja vaenlased maalt välja ajaks.“ Sama Jungi teade on ära toodud ka H. Allika ja E. Markuse Põltsamaa kihelkonnakirjelduses 1923. a lk 68. Lisaks on seal mainitud ka kivi mõõdud – pikkus 5 m, laius 3 m (käsikiri Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostanud passi 1975. a oktoobris arheoloog E. Tõnisson (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish