fbpx

Pelgupaik Varbevere kants, Kortsi kants Kultuuritee

Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht, kirjalikult fikseeritud pärimus, maastikuliselt eristatav. Pelgupaigaks on võrdlemisi tasaselt alalt kerkiv, ligikaudu 80 cm läbimõõduga väga laugete nõlvadega liivakühm. Viimase piirjooned pole alati selgesti eristatavad. Kõrgemast alast loode ja lääne poole jääb madal võsastunud mets, kagupoolt liitub kõrgendik avamaastikuga (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Pelgupaik paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Palamuse kihelkonnas. Pelgupaik asub Varbevere-Süvalepa teest (nr 14132) edela pool, voorja kõrgendiku läänejalamil. Pelgupaigast kirde suunas jäävad arheoloogiamälestised Asulakoht reg nr 9302 ja Rauasulatuskoht reg nr 9305 ning kagu poole mälestis Kalmistu reg nr 9303. Praeguste andmete järgi võib muistise dateerida II aastatuhande II poolde. Kohalike inimeste teadete põhjal selgitas muistise asukoha välja arheoloog A. Lavi 1977. a. 1983. a inspekteerisid muistise arheoloogid A. Lavi ja A. M. Rõuk (vt A. Lavi inspektsiooni aruanne Ajaloo Instituudis). Varem olevat siin ümbrus olnud märksa vesisem. Künkal olevat kasvanud tammed, mida nimetati ka „Kantsi tammed“. Praegugi võib kõrgendiku loodejalami lähedal võsas märgata üksikuid tammesid. Kuigi rahvapärimuses on koht tuntud pelgupaigana, ei saanud see kagu poolt kõrgema alaga ühendatud koht pakkuda erilisi kaitse- või varjumisvõimalusi. Siin kasvanud tammed võiksid osutada pigem kunagisele ohvri- või hiiekohale. Mälestisele on koostanud passi 1983. a sügisel arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti