fbpx

Kultusekivi Kultuuritee

Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht kivi vahetus ümbruses. Tegemist on keskmise suurusega, roosaka värvusega maakiviga (ilmselt rabakiviga), mille pealispind on küllaltki murenenud. Kivi suhteliselt tasane lagi langeb kõige kõrgema loodenuki poolt sujuvalt kagu suunas. Kui kivi põhja- ja läänepoolsed küljed on üsna järsud, siis lõuna- ja eriti kagukülg on laugjamad, loode- ja kagunukil võib täheldada nõrku astanguid. Kultusekivi pikkus on 2,6 m, suurim laius 2 m, põhjapoolse otsa kõrgus 1,1 m, lõunaotsa kõrgus 0,5 m, ümbermõõt maapinnal 8,2 m. Tavalisest erinevalt paiknevad lohud grupina mitte kivilae kõrgemal, vaid just suhteliselt madalamal lõuna-kagu osal. Madalamate ja kivi rabeda pealispinna tõttu kaunis murenenud servadega lohkude seas tõuseb esile üks sügavam lohk. Võib oletada, et mõni nõrgem lohk võis algselt asuda ka kivilae sellel kõrgemal osal, mis praeguseks on lagunenud-murenenud. Kivilae kõrgemal loodenukil on murenenud ala, viimasest lõuna pool kulgeb ligikaudu põhja-lõuna suunas piklik ala. Üpris ebatasaseks on murenenud ka kivi lõunanukk (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kultusekivi paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal Kursi kihelkonnas. Kultusekivi asub Pikknurme-Härjanurme teest (nr 14178) ligikaudu 235 m lääne pool, liigniiske aruniidu ja alaliselt liigniiske söödiala piiril. Sarnaselt teiste väikeselohuliste kultusekividega on muistis dateeritav I aastatuhandesse eKr. Muistis on avastatud muinashuvilise Ferdinand Sei poolt. 1983. a oktoobris inspekteerisid objekti arheoloogid A. Lavi ja A.-M. Rõuk (vt A. Lavi aruanne Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostanud passi 1983. a oktoobris arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish