fbpx

Kivikalme Kultuuritee

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kalme asub sööditüki edelapoolsel võsaga kaetud osal. Lõunaotsale on kuhjatud madal vall põllult korjatud raudkive millest mõned on suuremad ja kõik juba sammaldunud. Kalme põhjaserval on neid vähem. Loodenukil on võsa all näha hunnik väikesi sammaldunud kivimunakaid.Võsaga kaetud ala pikkus kirde-edela suunas on 15 m ja laius 14 m. Kalme piirdejooned ei eraldu võsa all päris selgesti. Kalmeks võiks pidada ümbritsevast maapinnast umbes 30 cm kõrgemale tõusvat ala pikkusega ligikaudu 12 m ja laiusega umbes 10 m. Sellest kirde poole jääb ebaselgete piirjoontega veidi madalam ala, mis võiks tähistada H. Moora 1921. a Laiuse kihelkonna kirjelduses lk 36 (käsikiri Ajaloo Instituudi arhiivis) mainitud keldriauku (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Kalme asub avatud maastikul, kirde-edela suunalisel sööditükil, mis kirdepoolses osas ulatub kuni suurema võsatukani. Kivikalme reg nr 9200 jääb kalmest reg nr 9196 lõuna poole. Arvatavasti on tegemist I at eKr – II at alguse kivikalmega. Kalmet on kirjeldatud H. Moora 1921. a Laiuse kihelkonna kirjelduses (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kalmet ei ole teaduslikult kaevatud. Kalme kirdenurgal olevat kunagi olnud kelder. Mälestisele on koostanud passi 1976. a septembris arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish