fbpx

Kivikalme Kultuuritee

Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Kalme näib olevat loode-kagu suunas veidi piklik. Tema piirjooned ei ole päris selged, mistõttu ka kalme mõõtmeid ei saa päris täpselt kindlaks teha. Ligikaudselt oleks need järgmised: pikkus 12 m, laius 11 m, kõrgus 0,4 m. Toodud mõõtmed ühtivad 1-2 meetrise täpsusega H. Moora 1921. a. Laiuse kihelkonna kirjelduses, lk 36 tooduga (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kalme keskosas on ligikaudu 1,5 - 2 m läbimõõduga umbes 20 cm sügavune lohk, mis näib olevat veidi loode-kagu suunas piklik. Veidi suurem umbes 2 m läbimõõduga lohk on sööditüki loodeotsal, selles kasvavad toomingad. Tõenäoliselt on tegemist juba H. Moora ülalmainitud Laiuse kihelkonna kirjelduses mainitud kartuliaukudega. Sama kirjelduse andmeil olevat keskmisest august leitud "luupuru ja 2 mingisugust rõngast". Kalme ja söödatüki kirdeserval ning loode- ja kaguotsal paikneb hõreda vööna suuri raudkive vaheldumisi põllult korjatud väikeste kivide hunnikutega (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Kivikalme kuulub neljast kalmest koosnevasse gruppi (mälestised reg nr 9196-9199). Kalmed paiknevad külast lääne pool avatud maastiku kõrgemal osal, veidi kõvera põhja-lõuna suunalise reana. Kalme reg nr 9199 on kalmegrupi põhjapoolseim. Kalme paikneb lehtpuuvõsaga kaetud, loode-kagu suunas piklikul söödatükil. Tegemist on arvatavasti I aastatuhande eKr – I aastatuhande alguse kivikalmetega. Kalmeid reg nr 9196-9199 on maininud 1921. a Laiuse kihelkonna kirjelduses H. Moora (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1967. a arheoloog V. Lõugase poolt läbi kaevatud ja arheoloogiliselt uuritud kivikalme reg nr 9197 dateeriti I aastatuhande lõppu eKr. H. Moora kirjelduse andmeil olevat kalmest reg nr 9199 vastavalt 100 m põhja ja 85 m ida-kirde pool asunud veel kaks kalmet, mis juba 1921. a olid suuremalt osalt hävitatud. Mälestisele on koostanud passi 1976. a septembris arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish