fbpx

Kivikalme Kultuuritee

Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Kalme on kaetud lehtpuuvõsaga, mistõttu kalme välist kuju on raske jälgida. Sööditükk on mõlemast otsast põlluharimise tagajärjel kolmnurkselt pikenenud. Kalme idaotsal ja põhjaserval on kõrge põllult korjatud kividest vall. Sammaldunud raudkive tuleb võsa all ette üle kogu kalme pinna. Kalme lääneotsal on lükatud kõrge vall kive ja mulda, mille pind on kamardunud. Kalme ligikaudsed mõõtmed on põhja-lõuna suunas 8-9 m, ida-lääne suunas 9-10 m, mis on veidi väiksemad H. Moora 1921.a Laiuse kihelkonna kirjelduses tooduist. Võimalik, et kalme kuju on hiljem moonutatud või on 1921. a kirjelduses toodud sööditüki tolleaegsed mõõtmed. Kalme kõrgus on 0,4- 0,5 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Kivikalme kuulub neljast kalmest koosnevasse gruppi (mälestised reg nr 9196-9199). Kalmed paiknevad külast lääne pool avatud maastiku kõrgemal osal, veidi kõvera põhja-lõuna suunalise reana. Kivikalme reg nr 9198 asub ümaral ida-lääne suunas veidi piklikul sööditükil. Kivikalmest põhja-loodesse jääb kivikalme reg nr 9199 ja lõunasse kivikalmed reg nr 9197 ja 9196. Tegemist on arvatavasti I aastatuhande eKr – I aastatuhande alguse kivikalmetega. Kalmeid reg nr 9196-9199 on maininud 1921. a Laiuse kihelkonna kirjelduses H. Moora (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1967. a arheoloog V. Lõugase poolt läbi kaevatud ja arheoloogiliselt uuritud kivikalme reg nr 9197 dateeriti I aastatuhande lõppu eKr. H. Moora kirjelduse andmeil olevat kalmest reg nr 9199 vastavalt 100 m põhja ja 85 m ida-kirde pool asunud veel kaks kalmet, mis juba 1921. a olid suuremalt osalt hävitatud. Mälestisele on koostanud passi 1976. a septembris arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish