fbpx

Kivikalme Kultuuritee

Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Kivikalme lõunaosa on suuremalt osalt hävitatud keldrite ehitamisega. Keldrist ja piirdeaiast põhja poole jääv kalmeosa on kaetud murukamaraga, selle all tunda kive. Kalme idaosa on mõnevõrra kõrgem, selle äärel on vallina suuri raudkive. Kalmel kasvab kolm vahtrat, neist kahe idapoolserva vahel on ligikaudu 1,5 m läbimõõduga umbes 25 cm sügavune lohk, mis on arvatavasti kunagine keldriase. Kalmele on veetud juurde põllukive.Kalme algseid mõõtmeid on ülalkirjeldatud kahjustuste tõttu raske kindlaks teha. Passi koostamise ajal, 1977. aastal, olid kalme säilinud, keldrist põhja poole jääva osa ligikaudsed mõõtmed: põhja-lõuna suunas 8-10 m, ida-lääne suunas 9-10 m. Kirjeldatud ala tõusis ümbritsevast maapinnast 30-40 cm kõrgemale. Sööditüki mõõtmed olid aga ülaltooduist tunduvalt suuremad. Kalme omaaegset ulatust lõuna suunas näitab talu aias keldrist ca 2 m lõuna poole ulatuv kamardunud astang, mis tõuseb ümbritsevast pinnast 25-30 cm kõrgemale. Astangu lõunaserv on kaarjas, tema ulatus ida-lääne suunas ligikaudu 10 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Kivikalme reg nr 9195 asub teistest Tirma küla kalmetest, mälestised reg nr 9196-9199, paarsada meetrit ida pool. Kalme on ligikaudselt dateeritav I at – II at algusega. Kalmet on kirjeldanud H. Moora 1921. a Laiuse kihelkonna kirjelduses. Hiljem on kalme lõunaosale rajatud kelder. H. Moora 1921. aasta Laiuse kihelkonna kirjelduse andmeil (käskkiri Ajaloo Instituudi arhiivis, lk.35) olid kalme mõõtmed järgmised: N-S 23,5 m, O-W umbes 15 m, kõrgus 25-35 cm, kusjuures arvestatud oli ka keldrite alla jäänud kalmeosa. Mälestisele on koostanud passi 1977. a oktoobris arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish