fbpx

Kivikalme Kultuuritee

Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Kivikalme puhul on tegemist ligikaudu 50 m pikkuse ja 20 m laiuse kogu ulatuses kive täis lükatud loode-kagu suunalise sööditükiga, mille kõrgus koos pealelükatud kividega on ligikaudu 2 m. Kivikalme esialgset kuju ei ole enam välisel vaatlusel võimalik kindlaks teha. Pealelükatud kivide hulgas on eriti palju 50-60 cm läbimõõduga raudkive. Vähe ei ole aga ka 1 m läbimõõduga ja suuremaid kive. Sööditüki äärtele on põllult korjatud väikesi kive. Eriti palju on neid sööditüki lääneserval ja põhjaotsal, idaserval vähem. Kalmele kuhjatud kivide vahel on mulda, kände ja risu, otstel kasvab väikesi põõsaid. Kivide vahelt ulatub välja puutalasid ja laudu, mis nähtavasti pärinevad kalmel olnud küünist (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Kivikalme paikneb Lahavere-Jõeküla teest (nr 14164) ligikaudu 250 m lääne avatud maastiku kõrgemal osal. Tõenäoliselt on tegemist I aastatuhande – II aastatuhande alguse kivikalmega. Kalmet on kirjeldatud H. Alliku ja E. Markuse 1923. a Põltsamaa kihelkonna kirjelduses, lk 35-37 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kirjeldusele lisatud skeemi järgi oli kalme ümar-nelinurkne põhja-lõuna suunas piklik, mõõtmetega: põhja-lõuna suunaline pikkus 19 m, ida-lääne suunaline pikkus 15 m ja kõrgus ligikaudu 1 m. Kalmele oli ehitatud küün, mille süvendi kaevamisel olevat peale luude leitud veel käevõrusid, spiraalsõrmuseid ja muid esemeid. Kalmet on mainitud ka R. Indreko, Viljandimaa muinasaeg, Tartu 1935, lk 42. Kalme oli korras veel 1970. aastal, mil teda inspekteeris V. Lõugas (vt V. Lõugas, Inspektsioonimatkast Jõgeva rajooni muististele 1970. a (käsikiri Ajaloo Instituudis)). Mälestisele on pass koostatud 1976. a mais arheoloog K. Jaanitsa poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti