fbpx

Kivikalme Kultuuritee

Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht . Kivikalme on ovaalse kujuga. Pealt on kalme tugevasti kamardunud ja tasane. Ainult kalme keskosas on siin-seal mõned väiksemad lohud. Ümbritsevalt põllult on veetud kive kalme idapoolsele otsale, samuti põhjaservale. Kalme on peaaegu ida-lääne suunaline, kerge kaldega edela-kirde suunas. Kalme pikkus on 24 m ja laius 16 m. Kalme kõrgus idapoolses osas on kuni 1 m, lääneotsas vaid 50-60 cm. Päris loodepoolne ots alaneb samuti laugelt nõlvaks. Kalme on väga kompaktne ja koosneb suurtest tihedasti laotud raudkividest, millede läbimõõt mõnel juhul on kuni 80 cm ja rohkemgi. Eriti tihedasti laotud ja korrapäraseid raudkivide ridu on näha kalme edelanurga vastas. Siin on ilmselt tegemist mitmetarindilise kalmega, mille tarindid on põhja-lõuna suunalised ja millede müürid on välja küntud lõuna ja lääne serval. Kalme läänserval olevad ridastikku kivid võivad aga olla ka siia kalme vastu lükatud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Kivikalme asub Jõgeva-Põltsamaa teest (nr 37) ligikaudu 60 m põhja pool, Kivikalme piirkonda jäävad arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 9359; 9360 ning kultusekivi reg nr 9362. Kivikalmest loode poole paikneb arheoloogiamälestis Asulakoht reg nr 9358. Kalme ümbruses on avatud, laineline ja künklik maastik. Kalme pärineb arvatavast I-II sajandist, üldisemalt võttes I aastatuhande I poolset. Kalmet mainitakse esmakordselt J. Jungi „ Muinasaja teadus“ II köites lk 18. Põhjalikumalt kirjeldatakse kalmet 1923. a H. Allika ja E. Markuse poolt koostatud Põltsamaa kihelkonna muinasteaduslikus kirjelduses, lk 29. Selles mainitakse, et kalmest pole midagi leitud. Mälestisel passi koostamise ajal 1972. a sügisel kalmesse tehtud proovišurfidega leiti kalmest põletamata inimluude tükke, kolbatükke ja hambaid (leiud säiluvad Ajaloo Instituudis). Arvatavasti on tegemist mitmetarindilise varase kivikalmega, millesse on maetud peamiselt põletamata. Mälestisele on koostanud passi 1972. a märtsis arheoloog V. Lõugas. (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti