fbpx

Kivikalme Kultuuritee

Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Kalme asub ida-lääne suunalisel terav-ovaalsel sööditükil pikkusega 48 m ja laiusega 17 m. Sööditüki kolmnurksed otsad pikkusega ligikaudu 15 m on ilmselt kujunenud traktoriga kündmisel. Sööditüki keskosas on enam-vähem nelinurkne kivivare mõõtmetega ida-lääne suunas 18 m ja põhja-lõuna suunas 13 m. Kivivare kõrgus on 40-50 cm, kusjuures lõunaserv on kogu ulatuses põhjaservast ja must kivivare pinnasest märgatavalt kõrgem. Kivivare piirjooned on võrdlemisi selged, siin-seal võib, eriti tema ida- ja lääneservas, aimata välimist tarandimüüri. Lõunas jääb kivivare piir ligikaudu 1 m kaugusele sööditüki lõunapiirist, põhjapool aga ligikaudu 3 m kaugusele sööditüki põhjapiirist. Kalme on kaetud murukamaraga, mille all on tunda kive. Kivivare idaserval on mõned põllult veetud suured kivid. Kivivare pind on võrdlemisi ebatasane, siin-seal esineb väiksemaid lohke. Ühe meetri kaugusel vare lõunaservast on 1 m läbimõõduga ligikaudu 50 cm sügavune auk, millest kirdes on teine veidi suurem auk (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Kivikalme asub Jõgeva-Põltsamaa tee (nr 37) ja Sulustvere-Lustivere tee (nr 14171) ristumiskohast ligikaudu 100 m põhja pool. Kivikalme piirkonda jäävad arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 9359; 9361 ning kirde poole Kultusekivi reg nr 9362 ja Asulakoht reg nr 9358. Kalme ümbruses on avatud, langev maastik. Arvatavasti on tegemist I aastatuhande I poole tarandkalmega. Kalmet on maininud J. Jung (Muinasaja teadus II kd, lk 192). Põhjalikumalt kirjeldatakse kalmet 1923. a H. Allika ja E. Markuse poolt koostatud Põltsamaa kihelkonna muinasteaduslikus kirjelduses, lk 32 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Sealsele kirjeldusele lisatud mõõdus skeemi järgi otsustades kujutas kalme endast sel ajal nelinurkset varet mõõtmetega põhja lõuna suunas 19 m, ida-lääne suunas 21 m. Nähtavasti on kivivaret aja jooksul põhja ja lõuna poolt kitsamaks küntud. Kalmet teaduslikult uuritud ei ole. Mälestisele on koostanud passi 1975. a mais arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti