fbpx

Kivikalme Kultuuritee

Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Tegemist on 15 m pikkuse, kujult pikliku teravaotsalise sööditükiga, millest kalme moodustab nähtavasti ainult ligikaudu 9 m pikkune ja 7 m laiune keskne kõrgem osa. 2 m pikkune kolmnurkne söödiala ida- ja 4 m pikkune vastav ala kalme lääneotsa juures on vanale kivivarele nähtavasti põlluharimise käigus juurde tekkinud. Läänepoolne neist on kaetud põllult korjatud suurte ja väikeste paekividega, idapoolne on põhiliselt ainult väikeste kivide ja asfalditükkidega. Vana kivivare on pätsikujuline, kõrgus idapoolses osa 40-50 cm ja läänepoolses 30-40 cm. Vare on suuremalt osalt kaetud võrdlemisi suurte raudkividega, mille all on murukamar ja selle alt tuntavad raudkivid. Pealeveetud raudkivide tõttu on vana kivivare ulatus läänepoolses osas raskesti jälgitav, mistõttu vare pikkusmõõt jääb mõnevõrra ligikaudseks (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas. Kivikalme asub Jõgeva-Põltsamaa teest (nr 37) ligikaudu 150 m põhja pool. Kivikalmest ida poole jäävad arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 9360; 9361 ning Kultusekivi reg nr 9362 ja kirde poole Asulakoht reg nr 9358. Kalme paikneb lääne suunas tõusval maastikul. Arvatavasti on tegemist I aastatuhande eKr lõpu – I aastatuhande I poole kivikalmega. Innujaagu kalmeid mainib juba J. Jung (Muinasaja teadus …II köide, lk 92). Innujaagu talu läänepoolsetest kalmetest on kihelkonnakirjelduse teatel leitud „mõõku, vanu rahasid ja muid raudasju“, mis kõik on kaotsis. Kalmet teaduslikult uuritud ei ole. Ei ole päris kindel, kas antud muistise näol on tegemist kalmega, mis I Innujaagi kalmena on kirjeldatud H. Alliku ja E. Markuse Põltsamaa kihelkonna kirjelduses 1923. a lk 30 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Sealtoodud kirjelduse järgi asub kalme teistest Innujaagu kalmetest 150 m, siis kirjeldatud kalme aga 450 m lääne pool. Samuti olid kihelkonnakirjelduse skeemi järgi otsustades kalme mõõtmed suuremad: ida-lääne suunas 14 m, põhja-lõuna suunas 10 m. On aga võimalik, et kihelkonnakirjelduse koostamisel eksiti kauguse määramisel, kivivaret aga on võidud aja jooksul väiksemaks künda. Juhul, kui ei ole tegemist kihelkonnakirjelduses mainitus kalmega, on viimane ilmselt hävinud, sest juhatatud kohas – Sulustvere II kalmest 150 m lääne-loodes ei ole põllul midagi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti